Rinoviirus ise põhjustab niinimetatud tavalist külmetust ehk nohu ja muid ülemiste hingamisteede haigusi. Nüüd aga teatavad Ameerika teadlased, et kui inimene on juba rinoviirusesse nakatunud, siis gripiviirus teda enam nii väga ei ähvarda.

Selline kahtlus tekkis tegelikult juba aastal 2009, kui seagripiviiruse H1N1 levik Euroopas mõistatuslikul kombel peatus just sügisesel ajal, mil nohu põhjustav rinoviirus levima hakkas.

Ellen Foxman Yale'i Ülikoolist ja ta kolleegid uurisid kolme aasta jooksul 13 000 hingamisteede nakkusega patsiendi kohta kogutud andmed. Nad tuvastasid, et kui inimesel oli parajasti rinoviiruse nakkus, siis samal ajal ei olnud tal peaaegu täiesti kindlasti gripiviirust.

Et nähtust lähemalt uurida, tegid teadlased ka laborikatseid. Nad kasvatasid tüvirakkudest inimese hingamisteede kude, mis on mõlemat sorti viiruste jaoks peamine nakatuskoht.

Selgus, et kui sellisele koele oli ligi lastud rinoviirust, siis ei suutnud gripiviirus seda enam nakatada: kui gripiviirus saabus, oli koe immuunkaitse juba aktiveerunud.

Rinoviiruse kohaloleku ajel hakkasid koerakud tootma interferooni, mis on immuunsüsteemi valk ja kuulub tsütokiinide hulka. See aine siis ei lasknudki gripiviirust enam löögile.

Foxman ja kaasautorid kirjutavad ajakirjas The Lancet Microbe, et rinoviiruse kaitsetoime kestis viis päeva.

Otse loomulikult kavatseb Foxman nüüd edasi uurida, kas rinoviirus võiks pakkuda kaitset ka koroonaviiruse SARS-CoV-2 vastu, mis põhjustab, nagu teame, Covid-19 nimelist haigust. Oleks ju mõnes mõttes päris tore, kui selguks, et rinoviirus kaitseb ka koroonaviiruse eest, ehkki see mõõk on muidugi kahe teraga.

Võib-olla leiavad teadlased uute teadmiste abil mõne nipi, kuidas inimesi gripi- või koroonanakkuse eest kaitsta ka ilma pidevalt nohu all kannatamata.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast laupäevani kell 8.35.