Koroonatestideks kogutud materjalis leidub väärt infot ka teiste haigustekitajate kohta ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Koroonaviiruse testide analüüsimine laboris.
Koroonaviiruse testide analüüsimine laboris. Autor/allikas: Ser Amantio di Nicolao/Wikimedia Commons

Kui praegu uuritakse koroonaviiruse proove selle nurga alt, kas nendes leidub koroonaviiruse jälgi, siis tegelikult sisaldavad testid palju rohkem infot. Teadlastel oleks võimalik uurida, millised teised bakterid või viirused haiguse kulgu võivad mõjutada.

Tallinna Tehnikaülikooli keemia ja biotehnoloogia instituudi vanemteadur Cecilia Sarmiento sõnul sisaldavad koroonaviiruse proovid rohkem infot ka teiste patogeenide kohta. Teadlastel oleks võimalik juba võetud proove kasutada palju põhjalikemateks uuringuteks. "Need ei ole visatud prügisse, need on külmkappides olemas, aga need on võetud eesmärgiga, et vaadata, kas seal on koroonaviirus," rääkis Sarmiento.

Sarmiento sõnul võivad sümptomid olla tugevamad, kui inimesel on teine viirus või teine bakter. Teist viirust või bakterit saaks leida sama proovi pealt. "On väga võimalik, et teised viirused või teised bakterid võivad toimida koos selle konkreetse koroonaviirusega antagonistlikult või vastupidi, nad võivad ka aidata üksteist nakkuse suhtes," ütles Sarmiento.

Proovide andmetest on tegelikult võimalik välja lugeda, kas proovi andnud isik oli nakatunud mõne teise viiruse või bakteriga, mis potentsiaalselt võiks mõjutada haiguse kulgu. Negatiivse vastusega koroonaproovide puhul on võimalik välja selgitada halva enesetunde põhjustaja.

Proovid on kaardistatud täpselt ehk on olemas info, kelle oma proov on, kust kohast on see pärit ja millal võetud. Järelikult on võimalik uurida ka viiruse põlvnemist ning variatsioonide teket ajas ja otsida seoseid patsientide geenide avaldumise ja haigussümptomite vahel.

Tallinna Tehnikaülikooli geeniteadlased plaanivad koroonaviiruse testide proove süvitsi uurida, selleks tehakse koostööd Synlabi ja Lääne-Tallinna Keskhaiglaga. Pilootkatse tasemel on plaanis analüüsida 500 proovi ja kui uuringu tulemused on paljulubavad, saab jätkata suurema valimiga, näiteks kuni 2000 prooviga. Sarmiento märkis, et uuring muidugi nõuaks eetikakomitee luba ja patsientide nõusolekut.

TTÜ teadlased on projekti on esitatud ka Eesti Teadusagentuuri eriolukorraga seotud ideekorjele. Veel pole aga teada, kas Teadusagentuur uuringut rahastab.

Läti teadlased on juba alustanud sarnast uuringut, et kindlaks teha, millised koroonaviiruse variante Lätis leidub.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: