"Teadlik, tasakaalustatud ja mitmekesine toitumine kahtlemata võiks hõlmata ka naudinguhetki," ütles Haasma. Teadliku toitumise all ei pea ta silmas soovitust rohkem köögivilju süüa, vaid oma keha isude ära tundmist ja nende järgi valitud toidupala teadvustatud nautimist.

Haasma õpetas "Terevisiooni" eetris sammhaaval, kuidas iga lugeja ise teadliku toitumise harjutust teha saaks. Enne harjutust tuleks välja valida meeldiv toidupala, näiteks tükk šokolaadi.

Esiteks võib harjutuse tegija võtta sisse pisut tähelepanelikuma, kuid lõõgastunud asendi. Siis on hea hetk endale teadvustada kavatsust, et inimene asub nüüd šokolaadipala sööma. Haasma sõnul on sel ajal hea märgata enda kehakogemust. "Kuidas mu keha end praegu juba seda toitu vaadates tunneb? Kas ma märkan mingisugust isu üles kerkimas?" soovitas ta mõelda.

Veel võib harjutuse tegija toidupala silmitsedes püüda märgata, kas ta kõht on tühi, täis või kusagil vahepeal. "Võin ka teadlikult enda tempos ühe hingetõmbe võtta enda jaoks, et häälestuda söömise hetkele," suunas psühholoog.

Järgmiseks võiks harjutuse tegija toidupala veidi lähemalt silmitseda. "Märka, kuidas silmad näevad seda šokolaadipala. Milliseid värve seal on märgata? Võib-olla mingit läiget?" juhendas Haasma.

Seejärel tuleb harjutuses mängu haistmismeel. Haasma soovitas palale lähemale kummarduda ja toidupala tähelepanelikult nuusutada. "Nüüd on hea hetk märgata, kuidas keha sellele lõhnale reageerib. Võib-olla süljenäärmed natuke alustavad tööd ja isugi tuleb sealt esile," selgitas ta ja soovitas toidu lõhna hetkeks nautida.

Eelviimase sammuna soovitas Haasma inimesel korraks veel teadvustada kavatsust toidupala sööma asuda. "Ka pala suhu asetades võid proovida olla nendest liigutustest teadlik. Samuti aistingutest, mis nende liigutustega kaasnevad," ütles ta.

Toidu maitsmiseni jõudes võiks harjutuse tegija teadvustada toidu tunnet käes ja miks mitte ka käe teekonda suu juurde. " Pisikest pala ampsates, märka, kuidas hambad läbistavad seda šokolaadi, ja kuidas erinevad maitsed tulevad esile suus," soovitas psühholoog. Suutäie närimise ajal võib inimene püüda märgata, kuidas tunnevad hambad toidu läbimist, või milliseid maitseid kogevad keele erinevad osad.

Tehtud harjutus on Haasma sõnul kasulik, sest pakub inimesele võimaluse korraks puhata, leida enda jaoks hetk aega ja olla kohal. "Eriti kui see on meeldiv toit ehk enda jaoks meeldiv kogemus, võib see aidata saada rohkem meeldivat kogemust iseenda jaoks. [See on] selline väike ajuvitamiin," märkis psühholoog.

Harjutust saab tema sõnul teha erinevate toitudega, mis ei pea tingimata olema inimese absoluutsed lemmikud. Kes sööb näiteks porgandit kohusetundest, võiks Haasma sõnul igal juhul oma söömiskogemust teadvustada ja võib-olla leidagi, et toit polnud kõige maitsvam. "Samal ajal siiski ma olen kohal. Saan endale seda kogemust pakkuda ja võib-olla märgata ka mingeid mõtteid selle kohta, et vähemalt siin on vitamiine sees ja ma vähemalt selle puhul söön seda porgandit," kirjeldas ta.

Uued koroonapiirangud tähendavad aga rohkemaid pöördumisi psühholoogide poole. Vaimse tervise pärast mures olevatel inimestel soovitas Haasma võtta appi nii taolised ajuvitamiinid nagu äsja kirjeldatud harjutus, kui ka mitte kõhelda professionaalse abi otsimisel.

Anna Haasma oli külas saates "Terevisioon" 10. märtsil.