Eestlased tarbivad liiga palju soola

Foto: ERR

Eesti inimesed söövad liiga palju soola, selgus Tervise Arengu Instituudi (TAI) pilootuuringust. TAI toitumisuuringute osakonna vanemteadur Anu Aaspõllu sõnul võib liigne soolatarbimine endaga kaasa tuua kõrge vererõhu ning kujuneda võivad ka neeruhaigused.

Tervise Arengu Instituudi pilootuuring näitas, et keskmine Eesti naine sööb päevas seitse grammi ja mees kümme grammi soola. Seda on ilmselgelt liiga palju, ütles Aaspõllu esmaspäeva hommikul "Terevisioonis".

Aaspõllu ütles, et Eestil peaks olema eesmärk, et naised tarvitavad alla viie grammi soola päevas. Viis grammi soola on umbes üks teelusikatäis. Mehed peaksid praeguse kümne grammi asemel tarvitama aga vähem kui kuus grammi soola päevas.

Pilootuuringust tuli Aaspõllu sõnul välja, et maksimaalne soolakogus, mis mees oli päeva jooksul tarvitanud oli 20 grammi. See ületab soovitatavat normi kolmekordselt. Naiste puhul oli maksimaalne soolakogus 16 grammi.

Aaspõllu ütles, et väljaspool toitu sool enamasti inimese organismi ei satu, kuigi väiksemal määral võib soolataset tõsta ka näiteks mineraalvee tarbimine.

Päevane soovitatav soolakogus võib inimesel kokku tulla juba üsna hõlpsalt. Aaspõllu tõi näitena võileivad. Kahes leivaviilus on soola umbkaudu 0,8 grammi, kahes singiviilus 0,9 grammi ning kahes juustuviilus alla poole grammi. Seega saab inimene kahest võileivast kokku juba vähemalt 2,2 grammi soola, mis on juba peaaegu pool naiste päevasest soovituslikust kogusest. Kui võileivale juurde ka üks soolakurk, siis lisandub 2,2 grammile veel kaks grammi soola.

Aaspõllu ütles, et suureks soolaallikaks meie menüüs on valmistoidud, kus me ei saa soolasisaldust ka ise kontrollida.

"Kui me käime kodust väljas söömas, siis seal on sool meie eest toitudesse juba ära pandud. Need toidud võivad olla vahel soolasemad, vahel vähem soolased," ütles ta. Ta lisas, et soolatarbimist saavad inimesed tasakaalus hoida näiteks sellega, kui vahel ise kodus toitu valmistada ning ise soolakogust parajaks timmida.

"On ka alternatiive, mida me võime toidule lisada soola asemel, näiteks maitsetaimed, tšillipipar, tüümian, rosmariin," tõi Aaspõllu välja.

Soola välistada inimeste igapäevasest menüüst ei ole samas otstarbekas. "See on meile eluliselt vajalik, et rakud naturaalselt toimiksid," ütles Aaspõllu.  

Tervise Arengu Instituut uurib soolatarbimist

Tervise Arengu Instituut alustas esmakordselt üleriigilist soolatarbimise uuringut, mille abil on võimalik hinnata Eesti rahvastiku keskmist soolatarbimist. Uuringu eesmärk on selgitada soolatarbimise olukorda Eestis, võrrelda seda teiste Euroopa riikidega ja pakkuda välja tõenduspõhiseid meetmeid soolatarbimise vähendamiseks.

"Kui varasemalt on uuritud inimeste enda väidetavat soolatarbimist, siis nüüdne meetod võimaldab bioproovide analüüsimise ja toitumise jälgimise kaudu selgitada, kui palju naatriumkloriidi ehk söögisoola tegelikkuses inimeste organismi jõuab," selgitas uuringu eripära TAI vanemteadur Anu Aaspõllu.

"Soola pikaajaline liigtarbimine kujutab endast olulist ohtu tervisele – see võib tekitada vererõhu tõusu ning suurendada südame- ja veresoonkonna haiguste riski, mis on Eesti inimeste surma põhjuste seas esikohal," täpsustas Aaspõllu. Ta sõnas, et uuringu tulemusel koostatakse soolatarbimise vähendamiseks ettepanekud, mis võivad hõlmata nii toiduainete tootmist, turustamist kui ka tarbijate teadlikkuse kasvatamist. Lahenduste väljatöötamiseks analüüsib TAI lisaks Eesti rahvastiku näitajatele ka teiste Euroopa riikide andmeid ja juba rakendatud meetmeid soolatarbimise vähendamiseks.

Uuringu raames võetakse inimestelt vere- ja uriinianalüüsid, mõõdetakse pikkus, kehakaal ja vererõhunäitajad. Uuringus osalejad täidavad ka toidupäeviku ja küsimustiku, mis kaardistab tervisekäitumist ja hoiakuid soolatarbimise suhtes.

"Andmeid kokku pannes saame infot, millistest toiduainetest ja tarbimiskohtadest või müügivõrgust sool meie toidulauale jõuab ning millised tegurid inimeste hoiakutes ja tervisekäitumises soolatarbimist veel mõjutavad," selgitas Aaspõllu.

Uuringusse kaasatakse juhuvalimi teel Eesti inimesi vanuses 25–64 eluaastat. Küsitlused, bioproovid ja mõõtmised viiakse läbi käesoleva aasta lõpuks, uuringu tulemused avaldatakse järgmise aasta alguses.

Toimetaja: Johannes Voltri

Allikas: "Terevisioon". Küsis: Reimo Sildvee.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: