Võitlus vähkitekitava bakteri vastu on arvatust raskem

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Helicobacter pylori kunstniku nägemuses. Autor/allikas: Pennsylvania Osariigi Ülikool

Kuigi enamik inimese peal ja sees elavast 39 triljonist bakterist on meie jaoks head ja olulised, põhjustavad nad mõnikord tõsiseid haiguseid või isegi surma. Tallinna Tehnikaülikooli molekulaarmeditsiini doktorant Kaisa Roots uurib, millised vähkitekitava bakteri Helicobacter pylori tüved Eestis ringlevad ja kuidas nendest kõige tõhusamalt lahti saada.

Helicobacter pylori (H. pylori) on pisike spiraalne bakter, kes elab inimese maos. Bakteri avastasid 1982. aastal kaks Austraalia arsti – Robin Warren ja Barry Marshall, kes tõestasid esmakordselt, et bakter põhjustab maohaavandeid. Nende avastus on pälvinud ka Nobeli meditsiinipreemia. Tänaseks teame, et lisaks maohaavanditele põhjustab H. pylori veel kroonilist mao limaskesta põletikku ja sillutab tee maovähi tekkeks.

Kuid mis teeb Helicobacter pylorist nii erilise bakteri?
Mao happelises keskkonnas suudavad ellu jääda vaid üksikud mikroorganismid – nende hulgas H. pylori. Nimelt on sellel bakteril ensüüm nimega ureaas, mis muudab mao happelise keskkonna aluselisemaks. Samal ensüümil põhinevad ka mitmed H. pylori nakkuse tuvastamiseks kasutatavad testid, nende hulgas 13C hingamistest. Kui ureaasi toimel mao pH tõuseb, soodustab see teiste bakteriliikide kasvu maos. Mao mikroobikoosluste muutus on aga kahjulik ja põhjustab erinevaid maohaiguseid.

Tänu oma spiraalsele kujule ja mitmele viburile ehk nii-öelda bakteri sabadele on H. pylori väga liikuv. Näiteks suudab ta tungida läbi tiheda maorakkude kihi ja tekitada seal põletikku. Samuti tundub, et H. pylori oskab inimkehas ringi liikuda, sest lisaks maole on teda leitud jämesoolest, sapipõiest, suust ja isegi keskkõrvast. Meie teadusrühm on näinud sedagi, et H. pylori kahjustab katsehiirte maksasid ja nakatab kultuuris kasvatatud inimese maksarakke.

Milline on Helicobacter pylori nakkuse probleem Eestis?
Eestis on Helicobacter pylori'ga nakatunud väga suur hulk inimesi. Esimesed uuringud Helicobacteri levimuse kohta Eestis tehti juba 1990. aastate alguses ja siis oli H. pylori'ga nakatunud ligi 90 protsenti uuringusse kaasatud inimestest. Pärast seda on nakatumine langenud umbes 70 protsendini, kuid värsked uuringud suuremas populatsioonis puuduvad.

Lisaks kõrgele H. pylori esinemissagedusele on Eestis suureks probleemiks erinevad maohaigused. Näiteks on maovähk sagedasemate vähkkasvajate seas seitsmendal kohal ja põhjustab ligi 300 surmajuhtumit aastas.

Üle maailma on järjest tõsisemaks terviseprobleemiks saanud bakterite kasvav resistentsus antibiootikumide vastu. Sama on ka H. pylori'ga. Helicobacteri vastane ravi on keerukas ja koosneb erinevatest antibiootikumidest – vaid nii on võimalik bakterinakkusest lahti saada.

Teadlastele ja arstidele teeb eelkõige muret H. pylori resistentsus klaritromütsiini vastu. Kokkuleppe kohaselt tohib klaritromütsiini kasutada vaid piirkondades, kus alla 15 protsendi H. pylori tüvedest on selle antibiootikumi vastu resistentsed.

Eestis uuriti Helicobacter pylori tundlikkust erinevate antibiootikumide vastu viimati selle sajandi alguses. Sel ajal oli vaid kolm protsenti H. pylori tüvedest resistentsed klaritromütsiini vastu. Tähele tuleb aga panna, et see antibiootikum võeti Eestis kasutusele alles 1997. aastal.

Meie teadusrühma esialgsed tulemused väga väikeses valimis näitavad, et lausa 40 protsenti H. pylori tüvedest võivad olla klaritromütsiinile resistentsed. Murettekitav on veel see, et sageli kopsu- ja kõrvapõletiku raviks kasutatav antibiootikum amoksitsilliin ei toimi Helicobacteri vastases ravis umbes pooltel juhtudel. Lõplike järelduste tegemiseks tuleb edasistesse uuringutesse kaasata rohkem inimesi.

Võib vaid oletada, et antibiootikumiresistentsuse põhjuseks on ravimite liiga kergekäeline kasutamine – nii tervishoiutöötajate kui ka patsientide poolt. On väga oluline, et H. pylori nakkus varakult tuvastatakse ja õige plaani järgi välja ravitakse. Nakkuse varajane avastamine võimaldab mao mikroobikooslustel kiiremini taastuda ja vältida edasisi maohaiguseid.

Artikkel ilmus Eesti Teaduste Akadeemia korraldatava konkursi "Teadus 3 minutiga" raames, mille pidulik finaal toimub 5. veebruaril.

Tallinna Tehnikaülikooli molekulaarmeditsiini doktorant Kaisa Roots Autor/allikas: Edmond Mäll Photography.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: