Eestlasi iseloomustatakse nokitsejate ja omaette pusijatena. Uuringud näitavad samas, et koostöös saame õppida üksteiselt, õppimine on sügavam ja ühiselt sünnivad suurepärased ideed. Tallinna Ülikoolis uurime, kuidas muuta koostööpõhist õppimist tõhusamaks.

Koostööoskusi tuleks samamoodi õppida ja harjutada kui korrutustabelit. Praegu panustatakse koolides siiski rohkem aega korrutustabelile. Keskmises Eesti klassis on 24 õpilast. Rühmatööd tehes moodustavad nad kuus rühma, mille edasijõudmist ja jõudmatust peaks üks õpetaja olema valmis jälgima ja suunama. Arusaadavalt on kuus rühma ühe õpetaja jaoks liiga palju, et kõigini jõuda ja neid aidata. Kujutlegem nüüd, et õpetajal on kasutada nutikas abiline CoTrack, mis aitab tal klassis toimuvat jälgida ja märgata looderdajaid rühmatöös.

Esimene prototüüp

Arendusuuringu käigus oleme loonud nutika abilise CoTrack, mida õpetaja saab rühmatöö ajal kasutada nii klassiruumis koos õppides kui ka kodudes distantsõpet tehes. Õpetaja näeb igal ajahetkel, kui kaugele rühm on ülesandega jõudnud, kui aktiivsed õppijad rühmas on ja milline on rühma üldine meeleolu. CoTrack kasutab näotuvastusprogrammi, et tuvastada õpilaste emotsioone ning kogub andmeid kirjaliku ja suulise panuse kohta rühmatöösse.

Nii on õpetaja klassiruumis või kodudes toimuvast õppimise protsessist palju teadlikum. Kui mingil õpirühmal peaks probleem tekkima, siis saavad nad sellest õpetajale lihtsasti teada anda. Kui peaks aga juhtuma, et õpilased ise ei julge või ei oska abi küsida, siis oleme välja arendamas mudelit, mis ennustab, millises õpirühmas võivad tekkida puudulikust koostööst tingitud probleemid ja abiline aegsasti teavitab sellest õpetajat.

Soovi korral pakub CoTrack õpetajatel välja juhiseid  probleemide lahendamiseks. Nõnda on õpetajal justkui silma-ja kõrvapaare juures, et saada ülevaade koostöös õppimisest, ja abiline, kes aitab koostööoskusi arendada.

Esimesed päriselulised katsed

Esimesed CoTracki prototüübi katsetused tegevõpetajatega näitasid, et abilisest on kasu ja õpetajate tagasiside oli positiivne. Õpetajad soovivad nutikat abilist edaspidigi proovida. Nad tahavad saada paremat ülevaadet rühmades õppimisest ja näha iga õppija panust, et vähendada rühmatöö ajal looderdamist. Õpetajad pakkusid välja, et nutikat abilist saaks kasutada ka hindamisel.

Senistes uuringutes kasutasime videomaterjali, kus õpetajad hindasid videos nähtud klassiruumis aset leidnud olukordi ja kõrvutasid oma hinnanguid rühmatööle tehnilise abimehe tehtud analüüsiga. Järgmisel kevadel soovime läbi viia ulatuslikumat uuringut, kus katsetame õpilastega nutikat abilist CoTracki klassiruumi (või distantsõppe) tingimustes reaalajas.

Õpetajate märkusi ja soovitusi arvesse võttes oleme arendanud prototüüpi edasi nii, et õpetaja saab infot õpilaste aktiivsuse kohta ühelt graafikult, ning rühmatöö jälgimiseks on vaja igal õppijal üksnes kaamera ja mikrofoniga varustatud arvutit. Eeldame, et see arendus ei nõua koolidelt lisavarustuse soetamist. Õpetajatel ja õpilastel on vaja ühe lihtsa programmi kasutamisega vaid harjuda.

Õpetajale nähtav graafik, kus sinise palli suurus näitab õpilase suulist aktiivsust (mida suurem pall, seda aktiivsem). Keskmine hall palli osa on kogu grupi kirjutamispanus, millest värviline osa näitab ühe õpilase individuaalset panust rühma kirjutamistegevusse.

Õpilaste koostööoskuste arendamise potentsiaal on suur ning võimalik kasu paremast omavahelisest koostööst on tuleviku ühiskonnale praegu hoomamatu. Tulemuslik koostöö on võimalik kui inimesed oskavad üksteist kuulata, väärtustada üksteise arvamusi ja julgevad ennast väljendada.

Kiiresti muutuvas maailmas ollakse silmitsi probleemidega, millele ei suuda üksikisikud lahendusi leida. Parema tuleviku loomiseks on seetõttu valdkonnaülesed meeskonnad tähtsamad kui kunagi varem. Tahame vähendada CoTracki abil rühmatöö ajal looderdamist, et koolis oleks kaasatud ja saaksid koostööoskusi harjutada kõik õpilased.

Grupianalüütika abil õpilaste koostööoskuste parendamisest huvitatud õpetajad, lektorid, koolitajad jt võivad kirjutada aadressile [email protected].

Artikkel ilmus Eesti Teaduste Akadeemia korraldatava konkursi "Teadus 3 minutiga" raames, mille pidulik finaal toimub 5. veebruaril.