Sõnade tähendus muudab maailmataju ({{contentCtrl.commentsTotal}})

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Kui germaani-romaani keeltes tajutakse sarnasena eelkõige nägemist ja teadmist, siis eesti, soome ja rootsi keeles ka tundmist ja teadmist. Autor/allikas: Mariann Proos

Vaeva nägemine või naabri tundmine ei ole pelgalt huvitavad väljendid, vaid aitavad meil ka aru saada sellest, kes me oleme, leiab Tartu Ülikooli eesti ja soome-ugri keeleteaduse nooremteadur Mariann Proos.

Selleks, et maailmas iga päev hakkama saada, kasutame pidevalt oma tajusid – nägemis-, kuulmis-, kompamis-, haistmis- ja maitsemeelt. Lisaks nende tajude igapäevasele rakendamisele me ka räägime iga päev oma tajudest, näiteks kuidas me midagi nägime, kuulsime või kuidas meil tööle tulles õues külm hakkas. Üks vahendeid, kuidas me oma tajudest rääkida saame, on tajuverbid ehk tegusõnad, nagu nägema, kuulma või tundma.

Lisaks oma tajudele saame me nende sõnadega aga rääkida ka paljudest muudest kogemustest. Näiteks võib näha ka vaeva või tunda oma naabrit. Vaeva nägemine on üpris erinev kogemus filmi nägemisest, aga ometigi kasutame selle jaoks sama sõna. Samamoodi on päris erinevad kogemused valu tundmine ja naabri tundmine, kuid siingi kasutame nende kogemuste väljendamiseks sama sõna – tundma. Seega on nendel eesti keele tegusõnadel mitu erinevat tähendust.

Loomulikule keelele on omane, et ühel sõnal on mitu tähendust. Erinevates keeltes ei pruugi aga sõnadel olla samad ega isegi mitte sarnased tähendused. Eesti keeles saame oma naabrit tunda, kuid ingliskeelsel vastel to feel sellist tähendust ei ole. Inglise keeles (ja enamikes teistes germaani-romaani keeltes) on aga võimalik aru saamist väljendada verbiga to see, eesti keeles jällegi sõnavastet nägema kõikides samades kontekstides kasutada ei saa.

Siiani aga ei ole lähemalt uuritud, millised tähendused eesti keele tajuverbidel on, kui palju neid on ja miks need just sellised on.

Tajuverbi tähendus ei ole seotud ainult keelega või meie füüsilise kogemusega, vaid ka sellega, kuidas me maailmast aru saame. Me kasutame sama sõna selliste kogemuste kohta, milles me näeme sarnasusi. Oma doktoritöös näitan keelekatsete abil muuhulgas, milliseid kogemusi ja miks eestlased sõna tundma abil väljendavad. Nii valu tundmine kui ka naabri tundmine nõuavad mingit sorti isiklikku või lähedast kontakti. Katsetest selgus, et meie maailmapildis on just see oluline tunnus, mille alusel kogemusi liigitada.

Eestlastega sarnaselt saavad naabrit tunda ka näiteks soomlased ja rootslased – nendegi jaoks on samad tunnused olulised. Sarnasused ja erinevused sõnade tähenduste vahel ei pruugi sugugi sõltuda keelte sugulussidemetest ega ajaloolistest mõjutustest. Pigem on olulised kultuurilised sarnasused keelte kõnelejate vahel. Need inimesed, kelle keeles on sõnadel sarnased tähendused, saavad maailmast natuke sarnasemalt aru. See mõju on vastastikune – maailmast aru saamine mõjutab meie keelt, aga ka keel maailmast aru saamist.

Me ei tea veel praegu, miks just isiklik või lähedane kontakt on olnud oluline tunnus tegusõna tundma tähenduste kujunemisel. Üks on siiski kindel – mida rohkem me teame selle kohta, mida meie sõnad tähendavad, seda rohkem teame ka selle kohta, kes me ise oleme.

Artikkel ilmus Eesti Teaduste Akadeemia korraldatava konkursi "Teadus 3 minutiga" raames, mille pidulik finaal toimub 5. veebruaril.

Tartu Ülikooli eesti ja soome-ugri keeleteaduse nooremteadur Mariann Proos Autor/allikas: Anton Malmi

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: