Teaduste Akadeemias selgusid konkursi "Teadus 3 minutiga" parimad ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Teaduste Akadeemias selgusid reedel konkursi "Teadus 3 minutiga" parimad. Otseülekannet sai jälgida ka ERR Novaatoris.

Žürii lemmikud olid sel korral Jako Siim Eensalu (TTÜ), Mariann Proos (TÜ), Mai Simson (EMTA), Reet Kasepalu (TLÜ) ja Dagni-Alice Viidu (EMÜ).

Finaali jõudis 18 doktoranti ja noorteadlast esindasid EBSi, Eesti Keele Instituuti, Eesti Maaülikooli, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiat, Tallinna Tehnikaülikooli, Tallinna Ülikooli ja Tartu Ülikooli. Reedesele finaalile eelnesid ülikoolide sisekonkursid, koolitused esinemisoskuse treenimiseks ja praeguseks juba Novaatori portaalis avaldatud populaarteaduslike artiklite kirjutamine.

Žüriisse kuulusid sel aastal Tarmo Soomere (teaduste akadeemia president ja žürii esimees), Liina Kersna (haridus- ja teadusminister), Reimo Sildvee (Eesti televisiooni hommikuprogrammi "Terevisioon" saatejuht ja vastutav toimetaja), Kärt Anvelt (ajakirjanik), Mart Koldits (Von Krahli teatri juht ja lavastaja), Heiti Hääl (ettevõtja) ja Liisa Pakosta (võrdõiguslikkuse volinik).

Žürii lemmikud:

Jako Siim Eensalu: "Läbipaistvad päikesepatareiaknad"
Jako on Tallinna tehnikaülikooli keemia ja materjalitehnoloogia doktorant. Huvitudes keemiast ja uute põnevate materjalide valmistamisest, otsustas ta pärast magistrantuuri jätkata doktoriõppes. Jako uurimistöö on antimonsulfiidil põhinevate poolläbipaistvate päikesepatareiakende väljatöötamine peamiselt keemiliste meetodite abil. Tema teadustööst selgub, milliste tingimuste ja lähteainete abil saab valmistada võimalikult efektiivse antimonsulfiidil põhineva läbipaistva päikesepatarei.

Mariann Proos: "Tähendus kui tööriist maailmast aru saamiseks"
Mariann on Tartu ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituudi doktorant. Teda huvitab, kuidas keel töötab ning kuidas see on seotud meie meele ja meid ümbritsevaga. Mariann tegeleb oma uurimistöös semantikaga, tema fookuses on sõnade mitmetähenduslikkus ning tähenduse varieerumine keeltes. Mariann on saanud kõrghariduse Tartu ülikoolis eesti ja soome-ugri keeleteaduse erialal. Magistri- ja doktoriõpingute ajal on Mariann töötanud ja õppinud ka Belgias ja Hollandis.

Dagni-Alice Viidu: "Lehmade loodud farm"
Dagni-Alice Viidul on alati olnud soov loomi aidata. Ta lõpetas veterinaarmeditsiini eriala 2017. aastal, kuid jõudis peagi järeldusele, et saab loomade heaks rohkem ära teha, kui läheneb nende probleemidele süsteemselt. Seetõttu astus ta 2019. aastal veterinaarmeditsiini ja toiduteaduse erialal doktorantuuri ning töötab maaülikoolis nooremteadurina.

Ta uurimistöö käsitleb piimalehmade ja -vasikate suremust mõjutavate karjaüleste tegurite välja selgitamisest, selleks et pakkuda neile võimalikult pikka ja turvalist elu.

Mai Simson: "Igal ajal oma muusika"
Mai Simson on koormeister ja dirigent. Ta lõpetas 2017. aastal Eesti muusika- ja teatriakadeemia magistrantuuri prof Tõnu Kaljuste dirigeerimisklassis ning 2018. aasta sügisest jätkas õpinguid samal erialal doktoriõppes.

Praegu töötab Mai Simson Eesti muusika- ja teatriakadeemias õppejõuna, Eesti rahvusringhäälingu segakoori juures dirigendina ning kammerkoori Voces Tallinn koormeistrina.

Reet Kasepalu: "Mis tegelikult toimub rühmatöö ajal?"
Reet Kasepalu on 3. aasta kasvatusteaduste doktorant Tallinna ülikoolis, kel on anglistika, germanistika ja kasvatusteaduste taust ning pea 10 aastat kogemust tegevõpetajana. Reeda fookuseks on rühmatöö läbiviimise toetamine kasutades tehnoloogilist abilist, mis aitab õpetajal klassis õppimist jälgida. Multimodaalse õpianalüütika vahend CoTracki abil näeb õpetaja, kui aktiivselt iga rühmaliige töösse panustab ning probleemide korral pakub õpetajale sekkumiseks lahendusi.


Veel osalesid konkursil:

  1. Kais Allkivi-Metsoja: "Eesti keele oskus arvuti pilgu läbi"
    Kais Allkivi-Metsoja on Tallinna ülikooli digitehnoloogiate instituudi nooremteadur ja kuulub keeletehnoloogia töörühma. Ta on õppinud keeleteadust ja keeletoimetamist ning on vaimustunud keele arvutianalüüsist, mida õpetab ka digihumanitaaria-huvilistele üliõpilastele. Doktoritöös uurib Kais eesti keele õppijate kirjalikku keelekasutust eri keeleoskustasemetel ja koostab ennustusmudelid tekstide taseme automaatseks hindamiseks. 2019. aastal võitis ta Eesti IKT valdkonna doktorantidele suunatud Ustus Aguri nimelise stipendiumi.

  2. Hanna Junti: "Aeg liikumisjuhi töös"
    Hanna Junti on teatripraktik, kelle loomingu keskmes on keha ja liikumine. Ta on õppinud draamat ja etenduskunste (BA) Londoni ülikooli Goldsmiths kolledžis ja lõpetas 2017. aastal Royal Central School of Speech and Drama liikumisjuhtimise ja -pedagoogika magistrantuuri. Alates 2018. aastast tegutseb Hanna peamiselt Eestis, töötades liikumisjuhina, lavastaja/koreograafina ja etendajana. EMTA lavakooli doktorantuuris uurib Hanna lavalise liikumise praktikaid ja liikumisjuhi tööd.

  3. Karolina Kudelina: "Elektrimasinate ja ajamisüsteemide intelligentsed seisundiseire meetodid"
    Karolina Kudelina on Tallinna tehnikaülikooli esimese aasta doktorant-nooremteadur elektroenergeetika ja mehhatroonika instituudis. Ta on elektrimasinate uurimisrühma liige ja tegeleb elektrimasinate diagnostikaga. Oma doktoritöö raames uurib Karolina elektrimasinate ja ajamisüsteemide tehisintellektil põhinevaid seisundiseire meetodeid, sellised nagu tehisnärvivõrk, masina õppimine, sügavõpe. Ta on insenerina särtsu täis, et anda teadusesse oma panus ja muuta maailma paremaks.
  4. Heino Pihlap: "Masinõppe kasutamine elamute õhk-vesi soojuspumpadega kütmisel"
    Heino Pihlap on maaülikooli tehnikainstituudi tehnikateaduste 2. aasta doktorant. Eelnevalt on ta lõpetanud cum laude nii tehnika ja tehnoloogia bakalaureuseõppekava kui ka energiakasutuse magistriõppekava. 2018. aastal omistati talle Eesti Elektroenergeetika Seltsi aukiri "Aasta parim üliõpilastöö". Tema doktoritöö teemaks on "Õhk-vesi soojuspumpade juhtimine iseõppivate algoritmidega liginullenergiahoonete kütteks ja jahutuseks." Töö juhendajateks on Alo Allik, Andres Annuk ja Matti Lehtonen.

  5. Stella Polikarpus: "Olukorrateadlikkuse hindamine virtuaalsimulatsioonis"
    Stella Polikarpus arendab Tallinna ülikooli doktorandina Sisekaitseakadeemias virtuaalsimulatsiooni-põhist õppe- ja hindamismetoodikat. Ta uurib tehistõelisuse abil päästemeeskonna juhtide olukorrateadlikkust otsuste kvaliteedi parandamiseks. Ta on kuuekordne tädi, Avispea Vabakoguduse liige, talle meeldib õppida, liikuda looduses ja käia jõusaalis. Stella püüab elada Päästeameti moto järgi: "Jumala auks ja ligimese kaitseks!"

  6. Fred Puss: "Teekond Eesti perekonnanimedeni"
    Fred on Tartu ülikooli ajaloodoktorant ja uurib Eesti perekonnanimede kujunemist. Konkursil esindab ta Eesti keele instituuti, kus töötab koostatava "Eesti perekonnanimeraamatu" töörühmas. Fred on töötanud perekonnaloo ja isikunimede uurimise alal juba 20 aastat ning pidanud selle aja jooksul mitmeid loenguid ja loengukursusi, samuti populariseerinud oma eriala meedias. Tema teadustöö annab ülevaate, millal ja kui palju perekonnanimesid Eestis tekkis ning kuidas on nimed aja jooksul muutunud.

  7. Janika Raun: "Kes külastavad Eestit?"
    Janika Raun on Tartu ülikooli geograaf ja mobiilsusuuringute labori liige. Janika kaitses 2020. aasta juunis doktoritöö "Mobiilpositsioneerimise andmete kasutamine turismiuuringutes ja –statistikas". Tema laiem uurimishuvi on inimeste mobiilsus ning seni on ta keskendunud turistide liikumise analüüsimisele sihtkohas, et paremini mõista sihtkoha funktsioone, turismi mõjusid ning edendada turismiturundust. Janika kasutab enda teadustöös suuremahulisi mobiiltelefonidega kogutavaid asukohaandmeid.

  8. Kaisa Roots: "Eestis ringlevatest Helicobacter pylori tüvedest"
    Kaisa Roots on Tallinna tehnikaülikooli 2. kursuse biomeditsiini eriala doktorant. Ta omandas bakalaureuse- ja magistrikraadi molekulaarses neurobioloogias prof Tõnis Timmuski juhendamisel, uurides transkriptsioonifaktor TCF4 haigusseoselisi asendusmutatsioone. Oma doktoritöös uurib Kaisa dr Pirjo Spuuli ja dr Inga Sarandi juhendamisel Eestis ringlevaid Helicobacter pylori tüvesid, nende genotüüpi ja tundlikkust erinevatele antibiootikumidele ning bakteri mõju inimese mikrobioomile.

  9. Marge Sassi: "Loomingulisus ja strateegia Eesti loomesektoris"
    Marge Sassi jätkab EBSi juhtimisteaduse doktorantuuris Eesti muusika- ja teatriakadeemia kultuurikorralduse magistritöös alustatuga. Nimelt uurib ta Eesti loomesektori mõju ning strateegilist juhtimist. Enda missiooniks peab Marge loomemajanduse arengu hoogustamist ning plaanib lähiaastatel meie loomesektori oludele sobiva tulemushindamise tööriista välja töötada.

    Ta töötab lektorina EBS-is, külalislektorina Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias ning Kunstiakadeemias. Lisaks panustab juhtiveksperdina Euroopa Komisjoni Creative Europe programmi kvaliteeti ning EBSi Loomemajanduse ja nutikate linnade uurimisrühma algatustesse.

  10. Maria Soonberg: "Miks lehm närvi läheb?"
    Maria Soonberg on Eesti Maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi doktorant. Oma doktoritöös on ta keskendunud piimalehmade heaolule. Täpsemalt tegeleb ta grupeerimise mõju uurimisega. Lisaks lehmadele on Maria uurinud ka lammaste heaolu karjamaal. Hetkel tegeleb ta teraapiakoerte heaolu uuringuga SA Tartu ülikooli kliinikumis. Maria huvitub etoloogiast, eriti stereotüüpsest käitumisest ja loomade keskkonna rikastamisest. Maria on võitnud Baltic Agro stipendiumi 2014. ja 2018. aastal.
  11. Nele Taba: "Tuleviku toitumisotsused tervist silmas pidades"
    Nele õpib küll Tartu ülikoolis molekulaar- ja rakubioloogia erialal, kuid tegelikult on tema näol tegemist statistikuga, kes bakalaureuseastmes on õppinud hoopiski majandust ja psühholoogiat ning vahepeal töötanud finantsanalüütikuna. Nelet paelub valdkondade sidumine ja koostöö piirialadel – selliselt on ta sattunud rääkima majandusteadlastele geenidest ning statistikutele toitumisest. Nele peamine uurimisteema on toitumine – mis seda mõjutab ja kuidas selle mõjud tervises väljenduvad.

  12. Eliise Tammekivi: "Kunstiväärtuste liim"
    Eliise on Tartu ülikooli keemia eriala doktorant. Oma teadustööd teeb Eliise analüütilise keemia õppetooli kultuuriväärtuste töörühmas. Teda huvitab, millistest orgaanilistest materjalidest kultuuriväärtuslikud objektid (maalid, lakid, skulptuurid, paber) koosnevad ning millised muutused nendega ajas on toimunud. Eliise juhendab praktikume Tartu ülikoolis, annab loenguid Eesti maaülikoolis ja on teadust populariseerinud mitmete ettevõtete alt (Teadusbuss, Keemia õpikoda, Uurimislabor, KVARK).

  13. Triinu Tapver: "Aktiivselt juhitud investeerimisfondide edukus: õnn või oskused?"
    Triinu on Tallinna tehnikaülikooli doktorant-nooremteadur majandusanalüüsi ja rahanduse instituudis. Tema töö- ja teadusalane tegevus on siiani keerelnud pankade ja investeerimisfondide ümber. Doktorantuuri ajal on ta esinenud mitmetel rahvusvahelistel teaduskonverentsidel ning täiendanud ennast külalisdoktorandina Taanis Copenhagen Business Schoolis. Lisaks annab ta oma teadmisi edasi ülikooli loenguruumis.

    Triinu uurimistöö keskendub Kesk- ja Ida-Euroopa aktiivselt juhitud investeerimisfondide tulemuslikkusele, eraldades seejuures fondijuhtide oskused ja õnne.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: