Selliste loomade hulka kuuluvad muu hulgas nahkhiired, kes levitavad paljude teiste viiruste seas ka koroonaviirusi.

Rory Gibb Inglismaalt University College Londonist ja ta kolleegid analüüsisid, kuidas muutuvad ökosüsteemid inimtegevusest tugevalt mõjutatud aladel üle maailma, näiteks linnades ja põldudel, võrrelduna suhteliselt puutumatute naaberaladega.

Nad vaatasid sinna juurde ka andmeid selle kohta, millised loomad milliseid nakkushaigusi kannavad.

Selgus, et paigus, kus elab ja tegutseb rohkesti inimesi, kasvab eelkõige just väikeste ja lühikese elueaga loomade nagu näriliste, nahkhiirte ja laululindude arvukus.

On aga teada, et need loomaliigid kannavad rohkem inimest nakatavaid haigusetekitajaid kui suuremat kasvu ja pikaealisemad loomad. Viimaste arvukus seevastu hoopis kahaneb või on nad hoopiski kadunud.

Gibb ja ta kolleegid pakuvad ajakirjas Nature välja, et üks põhjus, miks väiksemad lühiealised loomad rohkem haigusi kannavad, on nende vajadus kulutada rohkem ressurssi eduka paljunemise peale, selle võrra kannatab aga immuunkaitse. Nii ongi need loomad patogeenidele vastuvõtlikumad.

Kogu loost võime aga järeldada, et üks hea võimalus haiguste levikut vähendada võiks olla looduslike ökosüsteemide taastamine.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast laupäevani kell 8.35.