Uuringu ühe autori Viini veterinaarmeditsiini ülikooli teaduri Annika Lange sõnul meeldib veistele, kui nendega õrnalt räägitakse ja neile samal ajal pai tehakse.

Teaduskatsetes lastakse veistel tavaliselt kuulata lindistatud õrnal toonil kõnelevat inimhäält, mis peaks loomadele mõjuma rahustavalt. Teaduses eelistatakse päris inimesele lindistusi, sest katse ajal pole alati võimalik samu fraase täpselt samal moel korrata. Usaldusväärsete tulemuste saamiseks on vaja võimalikult ühesuguseid katsetingimusti.

Siiski tahtis Austria teadlasrühm välja selgitada, kas lehmad reageerivad lindistustele ja päris inimese häälele samamoodi. Nad lasid selleks 28 veisele kas lindistatud häält või rääkis inimene loomadega silmast silma. Mõlemal juhul tehti lehmadele kuulamise ajal pai.

Veiste reaktsioonide võrdlus näitas, et silmast silma vestlus tõstis loomade tuju lindistusest enam. Loomade süda lõi nendega silmast silma kõnelemise ajal kiiremini, mis näitas, et veised nautisid olukorda. Annika Lange sõnul standardiseeritud helilindistused veistes nii palju sooje tundeid esile ei kutsunud. Pärast lindistuse kuulamist lõi nende süda aeglasemalt kui silmast silma vestluse järel.

Rahuliku ja rõõmsa lehma tunneb Lange sõnul ära pikaks aetud kaelast: sama liigutust teevad veised üksteist sugedes. Looma heast tujust annavad märku ka rippu lastud või allapoole suunatud kõrvad.

Lange sõnul tuleks edasistes uuringutes korrata sama katset erinevate karjadega ja erinevates olukordades.

Uurimusest kirjutatakse ajakirjas Frontiers in Psychology.