Tugeva konkurentsi tõttu on põllumajandusettevõtete eesmärk toota väikese kuluga kvaliteetset toodangut, valides seejuures looduskeskkonda säästvad tootmisviisid. "Kui ettevõte oma sisendit tõhusalt ei kasuta, jääb osa toodangust kas tootmata või madala kvaliteedi tõttu müümata. See aga tähendab väiksemat müügitulu ja madalamat kasumit," põhjendas töö autor Helis Luik-Lindsaar uurimuse olulisust.

Tööst selgus, et tõhusaks piimatootmiseks tuleb praegusest rohkem tähelepanu pöörata piimakarja geneetilisele valikule ja hügieenile. Samuti tuleb tuua lehma esimene poegimine varasemaks. "Nii suurendaksime lehma piimatoodangut elupäeva kohta, mis on võtmetegur tõhususe kujunemisel," kirjeldas Luik-Lindsaar.

Juhul, kui piima toodetakse riiklike ressurssidega, on nende tõhus kasutamine uurija sõnul veelgi olulisem. "Kohalik omavalitsus saab poole tulust füüsilise isiku tulumaksust, mistõttu tuleb neil maksumaksja raha eest vastu pakkuda kvaliteetset teenust ja infrastruktuuri," ütles ta.

Lisaks hindas Luik-Lindsaar töö käigus maaliste omavalitsuste tõhusust ja sellega seonduvaid tegureid. "Tõhusamad omavalitsused on suuremad ning neid iseloomustab kõrgharidusega elanike suurem osakaal. Ebaefektiivsetes omavalitsustes on seevastu suurem toetuse osakaal, mistõttu tuleb tõhusate otsuste langetamiseks rakendada veelgi tõhusamaid meetmeid ning tulla appi ka tugiprogrammidega," võrdles ta.

Autori soovitus riigile on pakkuda piimatootjatele ajendeid karja tervise parandamiseks. Lisaks võiks riik tema sõnul suurendada hästitoimivate põllumajandusteadmiste ja innovatsioonisüsteemide kaudu piimatootjate teadlikkust karja terviseteguritest ja kõrgema aretusväärtusega materjalide valikust.

Eesti Maaülikooli doktorant Helis Luik-Lindsaar kaitses filosoofiadoktori väitekirja teemal "Eesti põllumajandusettevõtete ja maapiirkonna kohalike omavalitsuste tehnilise efektiivsuse hindamine andmeraja analüüsiga. Evaluation of technical efficiency in farms and rural municipalities in Estonia using data envelopment analysis" 21. detsembril. Doktoritöö juhendajad on prof. Rando Värnik ja vanemteadur Ants-Hannes Viira ning oponent prof. Timo Sipiläinen (University of Helsinki, Soome).