Dingode mürgitamine teeb nad suuremaks ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Austraalia metsik koerlane dingo näib küll inimese parima sõbra moodi välja, ent tegemist on osava kiskjaga
Austraalia metsik koerlane dingo näib küll inimese parima sõbra moodi välja, ent tegemist on osava kiskjaga Autor/allikas: Scanpix

Austraalia katsed oma metsiku koerlase populatsiooni vaos hoida on toonud kaasa loomade kehamassi olulise tõusu.

Kui Eestis heidetakse lennukitest metsa alla vaktsiinipakikesi, et koerlaste tervist hoida ja marutaudi vastu võidelda, siis Austraalias sajab taevast mürgiseid lihapalle hoopis proosalisemal põhjusel: et tappa dingosid, kelle tavamenüüsse kuulub hulgaliselt ohustatud liike.

Suurte kiskjate mürksööda mõjuaineks on Teise maailmasõja ajal leiutatud naatriumfluoroatsetaat, mis on saanud tuntuks oma toonase katalooginumbri 1080 järgi.

Ühendi mõjul ei suuda rakud enam süsivesikuid energiaallikana kasutada, närvisüsteem satub lühisesse ja organismis toimub justkui sisemine lämbumine.

Teadlased uurisid, kas ühendi 1080 ulatuslik kasutamine on lisaks populatsiooni suuruse mõjutamisele avaldanud ka mingit muu mõju. Selleks võeti vaatluse alla kolm piirkonda, kus dingosid on mürgise lihaga ahvatletud ja üks kontrollpiirkond, kus seda tehtud pole.

Kokku analüüsiti ligi 600 koljut ja ilmnes, et mürgitatud aladel on emasloomade kehamass kasvanud üheksa protsendi ja isaste mass kuue protsendi võrra.

Üks põhjustest võib olla see, et kui populatsioon mürgi toimel väheneb, on ellu jäänud isenditel lihtsam toitu hankida. Kui dingosid on vähem, pole neil omavahel nii suurt konkurentsi ja igal isendil on suhtelises mõttes rohkem toitu.

Ka absoluutses mõttes on toidulaud enam lookas, kuna kiskjate arvu vähenedes hakkab saakloomade arvukus tõusma.

Lisaks mõjutab liigi arengut ka mürk ise, mis on väiksematele isenditele surmav, ent suuremaid ei pruugi tavapärane doos heidutada. Ellu jäävad sõna otseses mõttes tugevamad, kes siis omavahel paaritudes saavad ka suuri ja tugevaid järglaseid.

Erinevate putukate puhul on mürkidele kohandumist ka varem märgatud, ent ajakirjas Biological Journal of the Linnean Society välja toodud uuring on üks esimesi, mis tõestab, et ka selgroogsed suudavad nende vastu suunatud keemilisele rünnakule reageerida.

Selgitamist vajab veel see, kas ja kuidas ülejäänud kooslus mürgiste lihapallidega pihta saanud on. Dingode mürksöödas on 1080 kontsentratsatsiooni korduvalt suurendatud. Võib juhtuda, et varsti asendatakse see mingi muu toimeainega.

Inimese vahelesegamise mõjul suuremaks kasvanud dingod ei pruugi aga pikas perspektiivis liigi saatust olulisel määral mõjutada. Kliima soojenedes on järjest enam eeliseid justnimelt väikesemõõdulistel isenditel, kirjutab Science Daily.

Toimetaja: Maarja Merivoo-Parro

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: