"Ma ei ütle, et see on imelihtne, vaid sellega tuleb natukene vaeva näha. Teisalt ei muuda see toitumist igavamaks ja ühetaolisemaks. Uurisime arvutisimulatsioonides 500 erinevat toidusedelit, kuid neid on kindlasti veel," märkis uurimuse juhtivautor Gidon Eshel, USA-s asuva Bardi kolledži keskkonnafüüsika professor.

Taimepõhiste dieetide selgroo moodustaksid analüüsi kohaselt soja, roheline pipar, kabatšokid, tatar ja spargel. Eshel nentis, et ei arvestanud toidusedelite koostamisel inimeste maitse-eelistustega. Samuti piirdusid nad juba praegu suhteliselt laialt levinud toiduainetega. Nende alternatiivid võivad olla seetõttu keskkonnamõjude vähendamise seisukohalt kohati veelgi paremad.

Kui varasemad tööd on keskendunud liharikka või valdavas osas taimedest koosneva toidusedeli tervisemõjudele, siis Eshel keskendus kolleegidega esimest korda üksikasjalikult erinevatele toitainetele. Töörühm arvestas toidusedelite koostamisel 43 erinevale mikrotoitainega, sh mikroelementide ja vitamiinidega.

Tulemuste kohaselt on võimalik päevas soovitatava valgu koguse piiridesse jäädes võimalik katta ka mikrotoitainete vajadus. Muu hulgas võiks muuta see väiksema rasva tarbimise arvelt inimeste toitumist praegusest tervislikumaks. Samas rõhutasid teadlased, et näiteks kaaluprobleemide tõttu vähem söövad inimesed ei pruugi saada väiksema toidukoguse tõttu kõiki olulisi mikrotoitaineid piisaval määral.

"Ainsa erandina ei saa taimetoidust piisavalt palju vitamiini B12. Seda tuleb võtta toidulisandina või süüa näiteks pärmihelbeid. Minu enda jaoks ei tekitaks viimane erilisi eetilisi dilemmasid. Mõned võivad muidugi väita, et üherakuliste organismide söömine pole ikka õige veganlus," muigas Eshel.

Keskkonnafüüsik tunnistas, et taimse toidu tervislikkuse täielikuks hindamiseks on tarvis uurida põhjalikult veel nende aminohapete sisaldust. "Selle tahu puudumist võib kritiseerida praegu täie rahuga ja kriitika on põhjendatud. Ent meie esialgsete, veel avaldamata tulemuste põhjal ei tasuks selle pärast muretseda," lisas Eshel.

Töörühm rõhutas, et inimeste ökoloogilist jalajälge ei vähenda sugugi mitte kõik taimsed toidud. Näiteks sirgjooneliselt sealiha riisiga asendamine vähendaks küll küllastunud rasvhapete tarbimist, kuid õhku paisatavate kasvuhoonegaaside hulk väheneks minimaalselt. Samal ajal kahekordistuks toidu tootmiseks kasutatava vee hulk.

Optimaalsete toidusedelitega oleks võimalik vähendada ainuüksi USA-s aga toidu tootmiseks kasutatava maa hulka 34 protsendi ehk 29 miljoni hektari võrra. Lämmastikväetiste kasutamine väheneks kolme miljoni tonni ja õhku paisatava CO₂ hulk 280 miljoni tonni võrra. Võrdlusena ulatusid Eesti süsihappegaasi heitmed 2017. aastal kokku pea 20 miljoni tonnini.

Esheli hinnangul ei tohiks tekkida toidusedeli muutmisega erilisi probleeme üheski arenenud tööstusriigis. Samuti on võrreldav sellega seotud keskkonnasääst. "Pole erilist vahet, kas räägime USA-st ja Kanadast või Lätist ja Leedust. Arengumaade ja Sahara-taguste riikide puhul ei saa me aga veel praegu väita, et nende vajadusi annaks katta praegu ainuüksi taimetoiduga," laiendas keskkonnafüüsik. Erisus taandub toidutootmisviisidele ja väiksemale kaubavahetusele ülejäänud maailmaga.

"Mõnedes ringkondades on juurdunud veendumus, et lihas on midagi maagilist, mis muudab selle asendamatuks. Meie töös see kinnitust ei leidnud. Seega loodan, et teemapüstitus ja toodud põhjendused seavad kahtluse alla tavatarkuse, mille põhjal teevad inimesed oma toitumist puudutavaid otsuseid," lisas Eshel.

Uurimus ilmus ajakirjas Scientific Reports.

 ÜRO raport: üleilmset soojenemist kannustab lääneriikide suur lihahimu

Neljapäeval esitletud IPCC raporti kohaselt saab kirjutada toidutootmise arvele 23 protsenti inimkonna iga-aastastest CO₂ heitmetest. Neist omakorda on seotud kolm viiendikku liha tootmisega, kusjuures sellest poole moodustab veise- ja lambaliha. Kuigi raportis soovitatakse lihatarbimist vähendada, ei kutsuta selles siiski inimesi üles hakkama täielikult taimetoitlasteks.

"Mõned toiduvalikud nõuavad suuremat maa- ja veeressursi kasutamist kui teised, mille tõttu suureneb kasvuhoonegaasi heitmete hulk. [...] Peamiselt taimetoidupõhised tasakaalustatud dieedid, kus on kesksel kohal kaunviljad, puuviljad, köögiviljad, erinevad teraviljad ja mahedalt toodetud loomset päritolu toidud, on kliimamuutuste tõkestamiseks ja nendega kohastamiseks suurepärane võimalus," leidis töörühma eesistuja Debra Roberts.