Eesti noored taimetoitlased tunnevad ennast oma kehas hästi ({{commentsTotal}})

Taimetoit.
Taimetoit. Autor/allikas: Thomas Cizauskas/Creative Commons

Beatrice Marlene Metsaorg Tallinna Prantsuse lütseumist uuris Eesti noorte taimetoitlaseks saamise ajendeid ning tervisemõjusid iseloomustamaks 21. sajandi noore vegetaarlase profiili.

Küsitlusest 15–19-aastaste vegetaarlaste seas selgus, et taimetoitlus levib peamiselt noorte naiste seas ja selle põhjused olid eelkõige seotud eetilisuse ning ka maitse-eelistustega. Uurimus ilmus õpilaste teadusajakirjas Akadeemiake.

Vegetaarlane ehk taimetoitlane on inimene, kes toitub valdavalt taimse päritoluga toitudest: puu- ja juurviljadest, pähklitest, seemnetest ja teraviljast. Osa vegetaarlasi tarbib lisaks mune ja piimatooteid.  Veganlus on üks taimetoitluse tüüpe, mille korral ei tarbita ühtegi loomse päritoluga toitu.

Kui pool sajandit tagasi oli liha söömisest loobumine veel üsna harv nähe, siis  tänapäeval aktsepteerib taimetoitlust põhiosa rahvastikust. Taimetoitluse motiivid hõlmavad religioosseid, rahalisi, ökoloogilisi tervise kui ka eetilisi kaalutlusi. Veel võib ajendiks olla isiklik maitse-eelistus või filosoofilise õpetuse järgimine ja järjest olulisem on loomade heaolu tagamine.

Mitmekesine taimetoidudieet rikas süsivesikute, Ω-6 rasvhapete, kiudainete, karotenoidide, foolhappe, C- ja E-vitamiini, kaaliumi ning magneesiumi poolest, mida leidub täistera- ja sojatoodetes, pähklites, köögi- ja kaunviljades.

Samas on taimetoidudieet võrdlemisi vaene valgu st asendamatute aminohapete, pikaahelaliste Ω-3 rasvhapete, A-, D- ja B12-vitamiini ning tsingi poolest. Veganitel võib esineda eriti madalaid B12- ja D3-vitamiini ning kaltsiumi näitajaid. Seetõttu soovitatakse taimetoitlastel tarbida neid vitamiine sisaldavaid toidulisandeid.

Viimastel aastatel on taimetoitlus nii Eestis kui mujal maailmas tõusev trend. Tekkinud on mitmeid uusi taimetoidurestorane ja taimetoidumenüüd pakkuvaid söögikohti.

Samas puuduvad Eestis komplekssed uuringud taimetoitlaste koguarvu, nende terviseriskide ja taimetoidudieedi järgimise ajendite ning põhjuste kohta. Andmeid ei koguta ka Eesti noorte vegetaarlaste kohta. 

Beatrice Marlene uurimistöö põhieesmärk oli kokku panna Eesti noore taimetoitlase iseloomustus võttes arvesse vegetaarlaseks hakkamise ajendeid, sotsiaal-demograafilisi näitajaid, informatsiooni saamise kanaleid, taimetoidu kättesaadavust. Lisaks antakse ülevaade taimetoitluse võimalikest mõjudest noorte enesetundele, õpiedukusele ja tervisele.

Uurimuses leiti, et valdavalt elavad Eesti noored taimetoitlased linnades, kus on suurem mitmekesise taimetoidu kättesadaavus. Vegetarismi seostati valdavalt sooviga maailma paremaks muuta ja teistele eeskujuks olla, aga ka eksperimenteerida.

Oma kehas tundis end vegetaarlasena paremini 90% küsitletutest ning kuna enamik valimist olid taimetoitlust järginud ainult paar aastat, siis tervisenäitajate osas olulisi erinevusi ei leitud.

Eesti noored taimetoitlased saavad peamise informatsiooni sotsiaalmeedia ja internetiallikate kaudu. Kasutatakse ka asjakohast teaduskirjandust, kuid kooli, perearsti ning toitumisspetsialisti kaudu saadud teavet oluliseks ei peeta.    

Kas teadsid et:

  • Taimetoitlasi on ligi 5% Suurbritannia ja USA elanikkonnast ning 3.3% Soome rahvastikust.
  • Usuliste tõekspidamiste tõttu järgivad ranget taimetoidudieeti budistid, jainistid ja seitsmenda päeva adventistid.
  • On näidatud, et taimetoitlaste päevane tarbitav energiakogus on samasugune kui kõigesööjaist täiskasvanutel.
  • Taimsed valgud on loomsetest oluliselt raskemini seeditavad ja näiteks sojaoas leiduvast valgust on inimesele omastatav vaid pool.
  • Rootsi koolinoorte seas tehtud uuringust selgus, et vegan-koolilõuna pakkumine koolides oli üks olulisi põhjusi, miks inimesed hilisemas elus taimetoitlaseks hakkasid.

Uurimistööd juhendas Tallinna Prantsuse lütseumi õpetaja Sirje Tekko.

Beatrice Marlene Metsaorg valiti oma tööga “Taimetoitluse tervisemõjud ja ajendid 15–19-aastaste Eesti vegetaarlaste seas” õpilaste teadustööde riiklikul konkursi (korraldaja Eesti teadusagentuur) teise vooru ja ta osales Londoni teadusfoorumil.

Uurimistööga saab tutvuda veebiajakirjas Akadeemiake

Toimetaja: Marju Himma



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: