Teadusülevaade: taimetoitluse mõju lastele ({{commentsTotal}})

Porgand.
Porgand. Autor/allikas: Heinz-Peter Bader/Reuters/Scanpix

Taimetoitlus selle erinevates vormides muutub üha populaarsemaks nii täiskasvanute kui laste hulgas. Seetõttu on vaja ülevaadet taimetoitluse erinevatest mõjudest, et vältida tervise kahjustamist, näiteks vitamiinide või mineraalide puudujääki. Tartu Tervishoiu Kõrgkooli tudengid Kätlin Rikberg ja Olivia Tund tegid oma lõputööna ülevaate erinevatest taimetoitluse teemal tehtud teadusuuringutest.

Taimetoitluse korral ei sööda loomset liha, kuid taimetoitlaste profiil on palju mitmekesisem. Taimetoitlased jagunevad vastavalt nende toidueelistustele:

  • veganiteks (täistaimetoitlane, kes ei söö ega tarbi ühtegi toodet, mille saamisel on kasutatud loomi),
  • ovovegetaarlasteks (menüüs on lisaks taimsele toidule muna),
  • laktovegetaarlasteks (menüüs sisalduvad piimasaadused),
  • lakto-ovovegetaarlasteks (lisaks taimsele on menüüs nii muna- kui ka piimatooted),
  • on olemas vorme, kus süüakse kala, linnuliha ja ka teisi loomset päritolu toite, välja arvatud punast liha.

Lastest võivad saada taimetoitlased, kui nende vanemad söövad ainult taimset toitu. Lisaks sellele loobuvad lihast lapsed moraalsetel, tervislikel, usulistel ja keskkondlikel põhjustel.

Kätlin Rikberg ja Olivia Tund käsitlevad oma lõputöös veganitest, ovovegetaarlastest, laktovegetaarlastest ja lakto-ovovegetaarlastest lapsi vanuses 0−18 aastat enamasti taimetoitlastena koos, sest enamus uuringuid ei ole eristanud eri taimetoitluse vorme ja iga vanusegruppi eraldi ning seega võivad uuringute tulemused olla erinevad.

Fakte laste taimetoitluse kohta:

Riikliku Dieedi ja Toitumise Uuringu (National Diet and Nutrition Survey) korraldatud nelja aasta pikkune uuring Ühendkuningriigis tõi 2012. aastal välja, et 2% lastest olid taimetoitlased.

2017. aastal Rootsis tehtud uuring 3276 koolieeliku seas näitas, et 7,8% väldib liha, 4,8% on taimetoidul, 3,5% väldib lehmapiima, 1,2% muna ja 1,1% laktoosi.  

Minnesotas 2516 teismelise seas tehtud uuringust, kellest 108 nimetasid end taimetoitlasteks, selgus, et 94,3% tarbib piimatooteid, 87,3% tarbib muna, 46% tarbib kala ja 25,1% tarbib kana.

Mis selgub teadusuuringutest?

Taimetoitlusel on nii positiivsed kui ka negatiivsed mõjud laste tervisele. Näiteks mõjub taimetoitlus hästi kehamassiindeksile, kolesteroolitasemele, südamehaigustele ning pakub suuremat kaitset allergiate vastu. Taimetoitluse dieet vähendab vähitekke riski 8% ja vegan dieet 15%.

Taimetoitlastel, eriti veganitel, on madalam süstoolne ja diastoolne vererõhk ning esineb vähem hüpertensiooni kui segatoidulistel, mis on tingitud nende väiksemast kehakaalust

Vegan dieet vähendab riski üldisele ja nais-spetsiifilisele vähi tekkele, kui teised dieedimustrid. Lakto-ovovegetaarlase toitumine annab kaitse seedetrakti vähi tekke vastu.

On leitud, et taimetoitlastel esineb võrreldes segatoidulistega rohkem ärevushäireid, depressiooni, väsimust ja isutust. Taimetoitlastel esineb 5−10 protsenti rohkem somaatilisi häireid ja sündroome.

Rikberg ja Tund nõustuvad nende tulemustega, eriti, kui tegemist on tasakaalustamata toitumisega. Seda põhjusel, et loomsetest toitudest saadud vajalikud toitained mõjutavad vaimset tervist. Näiteks tasakaalustamata taimetoitluse tagajärjel tekkinud toitainete nagu B12 ja raua defitsiit tekitab meeleolukõikumisi, ärevushäireid, depressiooni, väsimust ja isutust.

Eesti Õdede Liidu ja Eesti Haigekassa koolitervishoiuteenuse tegevusjuhendis on kirjas, et väga ranged ja limiteeritud dieedid lastele ei sobi, kuna need annavad liiga sageli tagasilöögi. Pikka aega vajalikest toitainetest ilmajäämine tekitab füüsilisi ja psühholoogilisi häireid. Mida piiratum toit ja noorem laps on, seda suurem on risk toitaine puuduse tekkeks.

Taimetoitluse negatiivsest mõjust toovad Rikberg ja Tund veel välja, et kaasneda võib luu ainevahetuse kahjustumine, kasvu-, hematoloogilised- ja immuunsushäired, arengu- ja neuroloogiline kahjustumine.  

Väikelastel võivad taimetoitluse tulemusena areneda pehmed luud. Samuti võivad tekkida haigused nagu lihasreuma, liigesepõletik, krooniline autoimmuunhaigus, lihasnõrkus, diabeet, kõrgvererõhutõbi ja vähk.

Taimetoitluse tagajärjel võivad tekkida peamiselt D-vitamiini, B12-vitamiini, kaltsiumi, raua ja tsingi puudujäägid. Vastava puudujäägi kompenseerimiseks tuleks võtta toidulisandeid ning süüa rohkem teraviljatooteid, puu- ja köögivilju, pähkleid, piimatooteid, sojatooteid ja vetikaid.

Lastel on täheldatud ka hüpotooniat, kõnearengu viivitust, tahtmatuid liigutusi, hüperpigmentatsiooni, suurenenud maksa ja põrna, kõhulahtisust ja pantsütopeeniat.

Tekkida võivad ka hematoloogilised häired, näiteks megaloblastiline aneemia ning neuroloogilise kahjustuse tõttu võivad esineda ka käte ja jalgade surisemine. Samuti võib hemoglobiinitase taimetoitlusega langeda ja alla normi langemine väljendub rauavaegusaneemiana.

Esineda võivad kahvatus, õhupuudus, keha võimetus hoida temperatuuri ja juuste väljalangemine. Toitainete puudusest annab mõista glossiit ehk keelepõletik, tursed ja suunurkade heiliit.

Imikutel võib aeglustuda kasv, tekkida alakaalulisus ning vastsündinutel, kelle ema on taimetoitlane, võib esineda mikrotsefaaliat, kahvatust, juuste hõrenemist ja naha hüperpigmentatsiooni.

Mida oleks vaja teha teisiti?

Tarvis meditsiinilist järelvalvet ja nõu. Vegan dieeti peaks pidama kindla meditsiinilise või dieetnõustaja järelvalve all ning vanemad peaksid mõistma tõsiseid tagajärgi, kui ei järgita õigeid nõuandeid täiendatud toitumise kohta

Õdede toitumisalane nõustamisoskus ja valmisolek vajavad arendamist. Tuginedes vestlustele esmatasandi õdedega, leiavad töö autorid, et esmatasandi tervishoiutöötajad ei pööra piisavalt tähelepanu laste taimetoitlusele, sellest tuleneda võivatele võimalikele terviseprobleemidele, toitainete puudusele ega nõustamisele. "Nii õdedel kui ka lapsevanematel puudub teave, milline on taimetoitluse mõju lapse tervisele, millised on peamiselt väljakujunevad toitainete puudused ja kuidas neid erinevate toidusoovitustega kompenseerida," sedastavad Rikberg ja Tund oma töös.

Vaja oleks juhendmaterjale. Eestis ei ole välja töötatud materjali, mille järgi oskaksid õed taimetoitlasest last ja lapsevanemat nõustada, terviseseisundit hinnata ning jälgida. Samuti on toitumisnõustajaid vähe ning nende kvalifikatsioon vahel kaheldav. Seega tuleks Eestis arendada õdede teadlikkust taimetoitluse kohta ja viia läbi pereõdedele vastavaid koolitusi.

D-vitamiini vaeguse vältimiseks… Eesti tingimustes, eriti talveajal, tuleks lakto-ovovegetaarlastel tarbida rohkem loomse päritoluga toite nagu näiteks muna- ja piimatooted. Kuna veganid ei tarbi ühtegi loomse päritoluga toodet, siis saavad nemad veel vähem toidust D-vitamiini. Veganid peaksid kindlasti tarbima lisaks regulaarselt toidulisandeid ja käima kontrollimas D-vitamiini taset.

Vaja on uuringuid, sh Eesti kohta. Autorid toovad välismaiste uuringute puhul välja ebaühtluse nii vanusegruppide kui taimetoitlaste kategoriseerimise osas. Lisaks märgivad nad Eesti veganite ja vegetaarlaste arvu ei ole teada, sest sellekohaseid uuringuid pole tehtud. Taimetoitluse all käsitletakse Eestis kõiki koos, nii veganeid kui ka vegetariaane, kes ei söö liha. Eesti laste kohta on andmeid vähe ning nii vajaksidki eraldi uurimist Eestis elavad taimetoitlastest lapsed. Eestis tuleks teha empiiriline uuring eri vanuses taimetoitlasest laste seas, et saada kaasaegset informatsiooni nende hulga ja võimalikust mõjust tervisele.

Kätlin Rikbergi ja Olivi Tundi lõputööd "Taimetoitluse mõju laste tervisele, peamised võimalikud toitainete defitsiidid ja nende kompensatsioon" juhendas Signe Asi.



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: