Loomakaitsja: tõhusaks loomade aitamiseks tuleb tegutseda teaduspõhiselt ({{commentsTotal}})

Teaduspõhiselt saab loomade kannatusi tõhusamalt leevendada.
Teaduspõhiselt saab loomade kannatusi tõhusamalt leevendada. Autor/allikas: Tim Marshall / Unsplash

Loomakaitseorganisatsiooni Nähtamatud Loomad asutaja ja president Kristina Mering leiab, et inimestel on palju head tahet, aga see ei saa alati kokku teadusliku infoga. Sääraselt tegutsedes langetatakse otsuseid, mis ei tee nii palju head kui võiks.

Selleks, et sotsiaalsetele probleemidele lahendusi välja töötada, peavad mittetulundusühingud tegutsema tõenduspõhiselt. Meringu meelest tähendab see loomakaitsevaldkonnas näiteks esimese asjana otsa vaatamist statistikale, et hoolimata tugevast püüdlusest farmiloomade kannatusi leevendada, on nende arv kasvamas.

"See ei ole asjaolu, millele paljud organisatsioonid on nõus otsa vaatama. Aga ma pean seda ülioluliseks, sest see annab võimaluse muuta tegutsemist tõhusamaks. Me peame julgema tunnistada, et lähenesime küll parimate kavatsustega, aga ei saavutanud parimaid tulemusi," ütles Mering ERR Novaatorile antud intervjuus.

"Meie oleme suunanud oma organisatsioonis pilgu sinna, kus meie tegevusest võiks kõige rohkem kasu olla. Kuna puurisüsteemis on kanadel kõige rohkem kannatusi, siis keskendume just nendele. Nii saame kõige enam tundevõimeliste elusolendite kannatusi leevendada," lisas Mering.

Ta nentis, et tema valdkonnas lähtutakse sellest, et inimene on ratsionaalne. Kui talle jagada infot sellest, miks taimetoitlus on hea mõte, siis peaks ta selle omaks võtma. Sageli juhtub aga hoopis nii, et teine saab pahaseks ja tema veendumused muutuvad veel tugevamaks. Et vältida sellist tulemust, tuleb olla kursis psühholoogiaga.

"Loomade aitamisel on erinevaid viise. Näiteks oleme otsustanud, et ei kutsu inimesi üles veganiks hakkama. Me isegi ei kasuta seda sõna, sest tutvudes erinevate uuringutega, on selgunud, et sellel sõnal on paljudele pigem negatiivne tähendus," rõhutas Mering.

Rääkides veel teaduspõhisusest, peab mainima hiljuti läbi viidud Ameerika Ühendriikide uuringut, mille eesmärk oli teada saada, milline ühiskondlik rühm vähendab liha tarbimist kõige enam. Selles järeldati, et arvuliselt vähenes see enim tänu fleksitaarlastele ehk liha vähendajatele. Veganite ja taimetoitlaste mõju ei olnud nii suur.

Mering leiab, et kuigi loomakaitsjatele võib selline info olla üllatuslik, tuleb teha seda, mis aitab loomi kõige enam. "Veganeid ja taimetoitlasi on ühiskonnas väga vähe võrreldes nendega, kes on lihtsalt huvitatud tervislikust toitumisest ja liha tarbimise vähendamisest. Arvuliselt aitavad loomi kõige enam need inimesed, kes lihtsalt vähendavad liha tarbimist."

Lisaks sellele uuringule on Mering võtnud oma organisatsioonis lähtepunktiks Tervise Arengu Instituudi uuringu, mis viidi hiljuti läbi. Selles öeldi, et eestlased tarbivad peaaegu 50 protsenti rohkem lihatooteid kui peaksid. Lihatooted võiksid moodustada 12 protsenti tarbitavast energiahulgast, praegu tarbitakse neid 22 protsenti.

Nendele andmetele tuginedes on Meringu organisatsioon algatanud kampaania Taimne Teisipäev. "Me ei kutsu üles inimesi loobuma kõigest päeva pealt, vaid soovitame lihtsalt vähendada liha tarbimist ja proovida põnevaid taimseid toite. Natuke suurendada oma menüüs maitsvate taimsete toitude osakaalu on lihtne."

Meringu tegevusi on teadus mõjutanud veelgi. Ta viis oma sotsioloogia lõputöö raames läbi intervjuusid karusnahatööstuse töötajatega. Selle mõjul näeb ta, et inimesed ei ole lihtsalt kurjad ja loomavaenulikud, vaid ühiskondlikute olude poolt mõjutatud.

ELi liikmesriikides, sh Eestis, viidi läbi farmiloomadesse suhtumise uuring. Valdav enamus arvasid, et farmiloomade heaolu on väga oluline ja et seda tuleks kaitsta. "See ei tähenda, et enamus oma ostuotsustes seda näitavad, aga palju hullem oleks olukord, kus inimesed ütleks, et neil on loomade väärkohtlemisest ükskõik ja et liha tootmiseks tuleks panna veel rohkem loomi veel väiksemale alale," ütles Mering.

Kahjuks aga esineb ka seda, et teadust kasutatakse heatahtlike aktivistide poolt vääralt. Näiteks on Meringu organisatsioonis otsustatud mitte jagada ühte dokumentaalfilmi "What the Health" sellepärast, et selles on uuringuid meelega või kogemata valesti tõlgendatud.

"Kuigi see film on pannud inimesi oma tervisest lähtuvalt vähendama loomsete toodete tarbimist, siis lõpuks teeks sellise materjali jagamine meile ilmselt rohkem kahju. Meile on väga oluline toimetada teaduspõhiselt ja valida kvaliteetseid allikaid."

Mering meenutas aega, mil hakkas maailmast hoolima ja tahtis selle paremaks muutmisse panustada. Tal on kahju raisatud aja eest, mil ta ei teadnud, kui oluline on teadus ja tõhusus. "Mingi hetk hakkasin endalt küsima, kas ma üldse saan aru, mis asi see ühiskond on. Sildid olid kõrgel ja ruupor oli põhjas, aga arusaam probleemi tuumast oli madal," kirjeldas Mering.

See oluline arenguetapp inspireerib teda ka teistele mõju mõõtmise tähtsusest rääkima. "On palju maailmast hoolivaid inimesi, kes suhtuvad skeptiliselt tõhusasse tegutsemisse. Efektiivsed altruistid küsivad neid raskeid küsimusi sellepärast, et nad hoolivad nii palju, et tahaksid võimalikult palju aidata."

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: