Uuring: toidulisandid päris toitu ei asenda ja võivad isegi kahju teha ({{commentsTotal}})

Vitamiinid
Vitamiinid Autor/allikas: denAsuncioner/Creative Commons

Piisavas koguses teatud mineraalide ja vitamiinide söömine seostub küll pikema eluea ja vähenenud haigestumisega südame-veresoonkonna haigustesse, kuid seda vaid juhul, kui neid saadakse toidust, mitte toidulisanditest, viitab pea 30 000 inimest haaranud kümmekond aastat kestnud uuring.

Töö autorid eesotsas Fang Fang Zhangiga Tuftsi Ülikoolist rõhutasid uurimisaluste arvu tõttu, et tegu on pigem avastusliku uuringuga. Samas on järeldused kooskõlas mitme teise hiljutise toidulisandite mõju lahanud tööga.

Täiendavalt vitamiinide või mikroelementide võtmine ei vähenda üldsuremust, vähki ega südame-veresoonkonna haigustesse haigestumise riski. Siinkohal tasub välja tuua, et taolistesse uuringutesse ei kaasata tüüpiliselt rasedaid ega imetavaid emasid. Näites piisavas koguses foolhappe saamine on loote normaalseks arenguks hädavajalik.

Tervetele inimestele võib olla toidulisandite tarbimisel Zhangi sõnul kohati isegi soovitule vastupidine mõju. Näiteks seostus päevas täiendavalt enam kui 1000 mg kaltsiumi võtmine kõrgenenud vähiriskiga. Sarnaselt oli kõrgem nende inimeste vähirisk ja üldsuremus, kes tarbisid päevas täiendavalt enam kui 400 IU jagu D-vitamiini, kuid kes ei kannatanud D-vitamiini puudulikkuse all.

Teisalt viitas analüüs, et päevas piisavas koguse A- ja K-vitamiini ning tsingi ja vase saamine seostus väiksema riskiga haigestuda südame-veresoonkonna haigustesse. K-vitamiini ja magneesiumi piirnormi täitmine seostus väiksema üldsuremusega. Zhang rõhutas, et kasulikku mõju nähti vaid juhul, kuid vitamiine ja mikroelemente saadi toidust, mitte toidulisanditest.

Kuna tegu oli vaatlusliku uuringuga, on raske öelda, miks on on päris toidul ja toidulisanditel sedavõrd erinev mõju. Eelnevate tööde põhjal märgivad teadlased, et näiteks toiduga suures koguses kaltsiumi saamisel väheneb selle imendumine. Liigne kaltsium väljutatakse uriiniga. Pikemat aega toidulisandite võtmisel sellist isereguleerimist ei nähta ja kaltsiumi tase organismis ei alane. Muu hulgas saab mõjutada see näiteks rakkude jagunemist ja suurendada neerukivide tekkimise riski.

Suuremas koguses D-vitamiini võtmise võimaliku mõju suhtes on jõutud vastuolulisematele järeldustele. Mitmetes eelnevates vaatluslikes uuringutes vähendas see vähesel määral üldsuremust ja vähki haigestumist. Inimestele kliinilistes katsetes D-vitamiini pikema aja jooksul kontrollitumates tingimustes andnud teadlased seevastu kasulikku mõju ei näinud.

"Inimese saavad toidust korraga mitmeid erinevaid toitaineid. Seetõttu mängib tervisemõjude juures ilmselt tähtsamat rolli nende omavaheline vastastikmõju kui üksikud toitained," viitas Zhang kolleegidega.

Iga pisiasi loeb
Kokku uurisid teadlased töö raames peaaegu 28 000 inimese kohta kogutud terviseandmeid. Neist võtsid täiendavalt vitamiine ja mikroelemente enam kui pooled. Enamasti tarbisid nad multivitamiine ning C-, D-, E-vitamiini ning magneesiumi ja kaltsiumi. Uurimisalused kirjeldasid oma viimase kuu toidulauda seejuures piisavalt üksikasjalikult, et Zhangi töörühmal oli võimalik hinnata nende päevas saadavat mikroelementide ja vitamiinide kogust.

Esmapilgul seostus toidulisandite võtmine tõepoolest väiksema üldsuremusega. Seost võis näha isegi pärast vanusest, soost ja rahvusest tingitud eripäradega arvestamist. Peale täiendavate rahvastikunäitajate mõju hindamist see kadus.

Toidulisandeid võtvad inimesed olid ka keskmisest kõrgema sissetuleku ja parema haridusega, füüsiliselt aktiivsemad, sõid tervislikumat toitu, tarbisid mõõdukamalt alkoholi ning suitsetasid harvem. Lisaks polnud nad sedavõrd sageli ülekaalulised. "Seega seostub vähenenud suremus ja väiksem vähirisk teada-tuntud suremust vähendavate sotsiaalmajanduslike teguritega," järeldas Zhang.

Töörühm nentis, et uuringul on ka omad puudused. Küsitlustes pidid andma osalised aru vaid nende viimase kuu toidusedelist. Lisaks pidid inimesed ise meenutama, mida nad täpselt selle aja jooksul sõid. Inimeste mälu on aga teadupärast ekslik.

Uuring ilmus ajakirjas Annals of Internal Medicine.



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: