Vaktsineerimine õpetab keha ära tundma meie organismi sattuvaid haigustekitajaid ja nende vastu võitlusse asuma. Seda ilma selleta, et me peaksime konkreetse haiguse läbi põdema.

Paljude nakkushaiguste vastu on võimalik saavutada immuunsus ka haiguse läbipõdemisel, kuid enamik nendest haigustest võivad lõppeda halvasti, isegi surmaga.

Vaktsineerimine on eriti vajalik just lapseeas. Imikuid ja väikelapsi ohustavad paljud nakkushaigused. Nende eas võivad olla haiguste läbipõdemisel rasked tagajärjed.

Näitena haigustest, mis on vaktsiini abil ühiskonnast eemaldatud, toob Kalda välja läkaköha, lastehalvatuse ning difteeria. Nendest on võitu saadud vaktsiinide abil, mis aitavad kehal haigustekitaja kohe ära tunda ning selle vastu ohutul viisil võidelda.

Immunoloog Raivo Uibo toob välja, et inimese immuunsüsteem töötab erinevas vanuses inimestel erinevalt ning eakatel võib välja lüüa tervisehädasid just seetõttu, et immuunsus on muutunud.

Eakate immuunsüsteem on füsioloogilistel põhjustel pisut teistsugune. Neil on mitmete krooniliste haiguste esinemise tagajärjel suurem oht nakkushaigusi tõsisemalt läbi põdeda, nentisid nii Uibo kui ka Kalda. Kindlasti peaksid vanemad inimesed end vaktsineerima gripi ning kopsupõletiku põhjustaja pneumokoki vastu.

Need näited ei tähenda aga seda, et täiskasvanud ei peaks ennast vaktsineerima. Ruth Kalda paneb kõigile südamele, et kindlasti laieneb see kohustus ka neile.  

Tervist saab hoida ja tugevdada

Kalda nentis, et viimastel aastatel on jõudsalt kasvanud eestlaste keskmine eluiga. Samas ei ole tõusujoonel tervena elatud eluaastate arv, mis tähendab, et inimesed elavad küll kauem, kuid kannatavad pikemat aega haiguste käes. Kasvanud on just krooniliste haiguste arv, näiteks diabeedi, krooniliste liigeshaiguste ning vaimse tervise probleemide puhul.

Tervena elatud aastate hulka saab kasvatada tegelikult lihtsate, odavate ja igapäevaste tegevustega, enamasti pole selleks sugugi vaja pöörduda apteeki toidulisandeid või vitamiine ostma.

Millised need tegevused on? Ruth Kalda jagas soovitusi:

1. Söö mitmekülgselt ja pea alkoholiga piiri

Suur probleem on Eestis jätkuvalt ülekaalulisus, mille puhul ei ole näha laialdast paranemise tendentsi. Ruth Kalda toob välja, et siiski on kasvusuunas inimeste arv, kes on hakanud mõtlema oma liikumisharjumuste suurendamise peale ning isegi enam on neid, kes on hakanud mõtlema oma toitumise muutmise peale. Kahjuks jäävad tehtavad parandused siiski väheseks ning pole näha põhjapanevaid muutusi.

Suur oht tervisele on lisaks toitumisele ka alkoholi tarbimine. Selge on see, et võrreldes kümne aasta taguse ajaga on alkoholi tarvitamine ühe täiskasvanu kohta vähenenud. Kui aga vaadata paari viimast aastat, siis on see langus seiskunud. Praguste näitajate kohaselt tarvitatakse Eestis inimese kohta 10 liitrit või pisut enam alkohoolseid jooke. Hea näitaja, mille puhul ei oleks tervisekahju enam niivõrd suur, oleks 6-8 liitrit inimese kohta.

2. Tervist taastab liikumine

Regulaarne liikumine on huvitav ja väga vajalik harrastus, sellel on lausa võime tervist taastoota. Kui inimene põeb mõnd haigust, siis liikumisega on võimalik antud haigust kontrolli all hoida ja isegi paranemise suunas pöörata.

Näitena toob Kalda välja kerge masenduse, ärevuse või stressi, mille puhul on uuringud näidanud, et nende sümptomid leevenevad regulaarse liikumisega. Ta toob välja järgmised meetodid, mille abil aitab liikumine tervist hoida ning parandada:

• Liikumine hoiab füüsist toonuses;
• Parandab verevarustust;
• Võimaldab suunata mõtted mujale igapäevaprobleemidest;
• Kiirendab ainevahetust;
• Parandab und.

Paljud, kes tegelevad füüsilise koormusega, ütlevad, et see mõjub neile kui omamoodi meditatsioon, mis aitab põgeneda igapäevamuredest. Igaüks saab valida just endale sobiva liikumisviisi. Kalda toob välja rühmatreeningud, mille puhul ei ole trenni jooksul aega mõelda argimõtteid, vaid kogu aja vältel tuleb jälgida treeneri käsklusi ja harjutusi. Teistega koos treenimise korral kujuneb välja ka sotsiaalne kuuluvustunne, mis vähendab masendust ja muresid.

Selle kaudu, et liikumine parandab verevarustust ja südame võimekust, tekib situatsioon, kus langevad vererõhk, veres sisalduva rasva ja kolesterooli tase ning kehakaal. Kõik need faktorid mõjutavad meie tervist väga kompleksselt.

3. Korralik ööuni on kõige alus

Viimastel aastatel torkab perearstidele silma, et inimesed on rohkem väsinud ja ülekoormatud, järjest enam on hakanud esinema unehäireid. Umbes 40 protsenti Eesti meestest ja naistest tunnistab, et nad on üleväsinud ja kannatavad unehäirete käes.

Kui selline olukord on tekkinud, siis kindlasti ei tasu esimese lahendusena haarata unetablettide järgi.

Enne peaks üle vaatama oma unerutiini, päevaplaan tuleks paika panna nii, et saavutataks regulaarsus magamaminekul. Regulaarse uinumise puhul harjub organism magamisega ära ja see aitab unel ka tulevikus lihtsamini tekkida. Dr. Kalda toob välja, et väikelaste puhul peame me regulaarsust väga oluliseks ning täiskasvanuna ei tohiks seda kindlasti ära unustada.

Enne magamaminekut peaks kõikvõimalikud aju ärritavad tegevused piisavalt vara lõpetama. Magamistoas ei tohiks hoida nutitelefone ega teisi seadmeid, mis põhjustavad ärkvelolekut. Jällegi tuleb mängu ka piisav füüsiline koormus, mis toob kehasse rammestuse ja aitab uinuda.

Doktor Kalda ütleb, et kõik need soovitused on samad, mida arstid on juba aastaid patsientidele andnud. Juurde ei ole leiutatud uusi nippe, vaid tervis tuleb vanade tuntud teadmiste regulaarse järgimisega.