Meditatsioon aitab muuta aju reaktsiooni vigadele ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Meditatsiooni ja teadvelolek ei vaja tegelikult palju rohkemat, kui keskendumist hetkes tuntavale.
Meditatsiooni ja teadvelolek ei vaja tegelikult palju rohkemat, kui keskendumist hetkes tuntavale. Autor/allikas: Mitchell Griest / Unsplash

Kas olete mõnikord autoga sõites märganud, et olete reastumas valesse ritta veel enne, kui manöövri sooritate? Kui jah, siis kogesite kõrgendatud eneseteadlikkust, mida uue uuringu kohaselt soodustab teatud tüüpi meditatsiooniharjutustega teadveloleku treenimine. Artikli lõpust leiab võimaluse osaleda TÜ ekperimentaalpsühholoogide uuringus.

Teadusajakirjas Brain Science ilmus artikkel, mis selgitab, kuidas avatud meelega oma tunnete, mõtete ja aistingute teadvustamine (open monitoring) mõjutab meie aju võimet tunda ära vigu ja neid vältida.

Paljudest teadveloleku (mindfulness) praktikate ja meditatsiooniga tegelenud teadustöödest on teada, et need tegevused võivad olla kasulikud. Seni pole aga selge, miks see nii on.

Michigani osariigi ülikooli teadlased kontrollisid võimalust, et üks teadveloleku kasulikest mõjudest on parem teadlikkus vaevumärgatavatest psüühilistest protsessidest. Selleks korraldasid nad katse, milles osalejad tegid paratamatult pisikesi vigu ja mõõtsid samal ajal EEG (elektroentsefalograafia) abil nende peaaju bioelektrilist aktiivsust. Meditatsiooni mõjude hindamiseks palusid teadlased pooltel oma katsealustest enne katsega alustamist mediteerida. 

20-minutilise meditatsiooni ajal pidid inimesed laskma oma mõttel rännata iseenda sisemises maailmas, keskendudes igale häälele, tajule ja mõttele, millega nende aju tegeles. 

Varasemast on teada, et aju elektriline aktiivsus muutub, kui inimene teeb vea ja märkab seda. Võrreldes mediteerinud osalejaid kontrollrühmaga leidsid autorid, et vigade teadvustamisega seotud EEG signaal oli tugevam neil, kes enne ülesande täitmist mediteerisid. Teisisõnu näitas see uuring, et teadveloleku tehnika kasutamine muutis inimeste aju vigade töötlemise mustrit.

Error related positivity ehk vigade töötlemisega seotud EEG signaal oli suurem neil, kes tegid läbi meditatsiooniharjutuse. See tulemus oli vastuolus autorite esialgse hüpoteesiga.

Tartu Ülikooli eksperimentaalpsühholoogia lektor Helen Uusberg kommenteeris autorite hüpoteesi ja ootamatu tulemuse tagamaid. "Michigani osariigi ülikooli teadlased lähtusid eeldusest, et error related positivity mõõdab ennekõike vea tegemisega seotud negatiivseid emotsioone ja lühike meditatsiooniharjutus peaks neid vähendama," märkis Uusberg.

Ei ole päris ühtset arusaama, kas see mõõdik võimaldab hinnata afektiivseid reaktsioone vigadele või hoopis vigade tegemise märkamist ja teadvustamist.

"Error related positivity suurenemine pärast meditatsiooni oleks paremas kooskõlas teise tõlgendusega: inimesed olid äsja harjutanud oma hetkekogemusele keskendumist ja teadvustasid katses tehtud vigu paremini," selgitas Uusberg.

Meditatsioon nõuab harjutamist

Nii uuringu autorid kui ka Helen Uusberg märgivad, et lühikesel meditatsiooniharjutusel ei pruugi olla väga tugevat mõju sellele, kuidas inimesed oma käitumist teadlikult seiravad, küll aga võivad nad vahetult pärast meditatsiooniharjutust olla tegevusest teadlikumad, näiteks märgata kiiremini tehtud vigu, kasvõi eelmainitud autosõidul unustatud reavahetust.

Uusbergi sõnul on Michigani osariigi ülikooli teadlaste uuring kooskõlas teiste sarnaste uuringutega, kuid tuleb olla ettevaatlik. "Algajatel ei too väga lühiajaline meditatsioon kaasa väga suuri muutusi psühholoogilistes protsessides. Pikaajalisem meditatsiooni praktiseerimine võib aga tuua kaasa kestvamaid ja ulatuslikemaid muutusi."

Kasude hindamisel on pika praktikaga inimeste puhul jällegi keeruline otsustada, kas nende ajus leitud muutused on tekkinud meditatsioonipraktika tõttu või olid olemas juba enne sellega alustamist.

Arvukate teadusuuringute põhjal on metodoloogilistele piirangutele vaatamata teada, et erinevate teadveloleku praktikate harrastamine võib tuua endaga kaasa, palju positiivseid muutusi. Muu hulgas võib väheneda inimeste emotsionaalne reaktiivsus ehk tundlikkus emotsionaalsete olukordade suhtes ja nendele ülemäärane reageerimine.

Just seda viimast on Helen Uusberg koos oma kolleegidega Tartu Ülikooli eksperimentaalspühholoogia laborist ja psühhiaatria kliinikust uurinud juba mõnda aega. Kolme aasta eest avaldasid nad artikli, kus vaatasid avatud kogemuse jälgimise meditatsiooni mõju emotsionaalsetele reaktsioonidele.

Selles näitasid nad, et esimesel kokkupuutel emotsionaalse olukorraga suurendas samaaegne mediteerimine emotsionaalset reaktsiooni, kuid mida pikemalt inimene mediteerides emotsionaalseid stiimuleid vaatas, seda nõrgemad olid tema emotsionaalsed reaktsioonid stiimulile.

Kui "tõlkida" see laborist päris ellu, võiks öelda, et mingi ebameeldiva olukorraga kokku puutudes võib oma kogemuse hinnanguvaba vaatlemine aidata selle olukorraga kiiremini kohaneda.

Teadvelolek võib lihtsustada ka teiste emotsioonide juhtimise tehnikate kasutamist. Helen Uusbergi sõnul võib siingi näite tuua liiklusest: "Keegi keerab teile sõidu ajal ootamatult ette. Mõistetavalt võib see esmalt esile kutsuda viha. Teadlikult oma tähelepanu juhtides võib aga seda olukorda ümber tõlgendada, näiteks et teine autojuht lihtsalt ei märganud teid. Kui õnnestub muuta olukorra tähendusvärvingut, väheneb ka negatiivne tunne."

Arvukatest uuringutest on teada, et pikas perspektiivis aitavad sellised emotsioonide juhtimise tehnikad hoida vaimset tervist.

Trenditeema

Meditatsiooni ja teadveloleku praktikate positiivsest mõjust räägitakse palju ning sellest on saanud n-ö trendideema, mida järjest enam kommertsialiseeritakse. Meditatsiooni positiivsetele tagajärgedele vaatamata kaasneb selle trendiga oht, et lubadused ja nendest lähtuvad ootused ei vasta alati tegelikkusele. Seetõttu on olulised teadusuuringud, mis teadveloleku praktikate mõju ja mehhanisme analüüsivad. Vaimse tervise ja emotsioonide juhtimise osas on Tartu eksperimentaalpsühholoogide uuringud just sellesse tõenduspõhisusse panustanud.

Helen Uusbergi sõnul tasub inimestel teadveloleku praktikaid proovida, pöörata teadlikult tähelepanu sellele, mida inimene hetkes tunneb ja kogeb.

"Võtta aega endale ja mitte kulgeda autopiloodi peal ning suhtuda enda kogemusse hinnanguvabalt. Inimene kogeb palju erinevaid emotsioone. Tuleb  leida tasakaal, kus proovitakse oma emotsioone reguleerida ja kus neil tasub lihtsalt lasta olla nagu nad on. See on balanss reguleerimise ja aktsepteerimise vahel."

Võimalus osaleda uuringus 

Ka siinse artikli lugejatel on võimalik anda oma panus teadusesse ning osaleda Tartu Ülikooli eksperimentaalpsühholoogide uuringus "Ootamatud olukorrad", millega soovitakse teada saada, kuidas inimesed mõtlevad ja tunnevad ennast erinevates ootamatutes olukordades. Uuringus osalejad saavad tagasisidet enda isiksuseomaduste kohta. Uuringu kohta saab täpsemat infot TÜ eksperimentaalpsühholoogia laborist.

Toimetaja: Marju Himma

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: