Uuring: iga neljas kogeb meditatsiooni tulemusena ärevust ja hirmu ({{commentsTotal}})

Foto: Balazs Mohai/EPA/SCANPIX

Iga neljas regulaarne mediteerija on end meditatsiooni tulemusena tundnud hoopis halvasti, sealhulgas kogenud ärevust ja hirmu, vahendab Merit Maarits R2 teadus- ja tehnikauudistes.

Marco Schlosser ja tema kolleegid Londoni Ülikooli Kolledžist küsitlesid 1232 inimest, kes olid vähemalt kahe kuu jooksul vähemalt kord nädalas mediteerinud.

Vabatahtlikelt küsiti, kas nad olid kunagi tundnud end eriti halvasti, sealhulgas kogenud ärevust, hirmu või häiritust, mida nad seostasid konkreetselt meditatsiooniga. Veidi üle 25 protsendi teatas, et nii oli tõesti olnud.

Neilt ei uuritud nende kogemuste raskuse ega selle kohta, kas need juhtusid spetsiifiliselt meditatsiooniseansi ajal.

Inimesed, kes olid hiljuti käinud joogalaagris ja need, kellele oli iseloomulik korduv negatiivne mõtlemine, olid tõenäolisemad teatama ebameeldivatest meditatsiooniga seotud kogemustest, samas kui naised ning usklikud vastajad olid vähem tõenäolisemad.

Osalejatelt küsiti ka nende meditatsiooniliikide kohta, mida nad praktiseerisid. Uuring näitas, et need, kes tegelesid ainult dekonstruktiivset tüüpi meditatsiooniga, nagu vipassana ja zembudistlik meditatsioon, teatasid tõenäolisemalt negatiivsetest vaimsetest seisunditest kui need, kes tegelesid muud liiki meditatsiooniga, nagu n-ö mindfulness ehk teadvelolek.

Dekonstruktiivne meditatsioon hõlmab teadliku kogemuse ja emotsionaalsete mustrite olemuse üle mõtisklemist.

Meeskond ei uurinud nende ebameeldivate kogemuste vallandajaid, kuid Schlosser ütles, et võimalik seletus võib olla see, et dekonstruktiivne meditatsioonipraktika julgustab mediteerijaid mõtlema mõtete ja tunnete ebapüsivale olemusele.

"Kui inimene märkab seda ebapüsivust, võib tal tekkida hirm kaduvuse ees," ütles Schlosser.

"Me peame küsima, millal ja kas need ebameeldivad meditatsiooniga seotud kogemused võivad olla meditatsiooni jaoks olulised, sest aitavad kaasa tuua positiivse muutuse, või kas need on mittevajalikud ja põhjustavad tarbetuid kannatusi," ütles ta.

Uudis ilmus algselt väljaandes New Scientist. Uuringut saab täispikkuses lugeda teadusajakirjast PLOS One.

Toimetaja: Merit Maarits



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: