Õpilasteadlane uuris, kes haiglas gripivaktsiinist keeldub ({{commentsTotal}})

Vähem kui pooled haiglatöötajad kaitsevad end gripi vastu.
Vähem kui pooled haiglatöötajad kaitsevad end gripi vastu. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Tervishoiutöötajate vaktsineeritust gripi vastu mõjutab eeskätt nende haridustase, amet ja emakeel, selgub enam kui 2200 töötajaga haiglas levinud hoiakuid uurinud õpilasteadlase Anna-Liis Torm-Kriisi tööst.

Eestis haigestub aastas grippi hinnanguliselt 60 000 inimest. Keskmiselt vajab neist haiglaravi 1200, surmaga lõppeb 45 juhtumit. Samal ajal on Eestis gripivaktsiiniga hõlmatus üks Euroopa Liidu väiksemaid. Näiteks möödunud aasta gripihooajal jäi see 3,2 protsendi piirile. Torm-Kriisi töö põhjal ei motiveeri inimesi eriliselt ka riskirühma kuulumine.

Kadrioru Saksa Gümnaasiumis õppiv Torm-Kriis leidis Eesti suurhaigla näitel, et gripi vastu otsustas end vaktsineerida vaid selle iga kolmas töötaja. Põhjalikumale küsimustikule vastanud 1398 inimesest vaktsineeris end veidi üle 45 protsendi. Seejuures on olnud hõlmatus madal juba aastaid.

Torm-Kriis leidis, et otsust end gripi vastu vaktsineerida mõjutab tugevalt inimeste amet. Näiteks arstidest, residentidest ja abiarstidest vaktsineeris end kolm neljandikku. Õendustöötajate ning tugipersonali hulga jäi hõlmatus 40 protsendi piirile. Kõige harvem vaktsineerisid end hooldajad, kellest kaitses end gripi vastu 31 protsenti.

Õpilasteadlane märkas sedagi, et testi eesti keele asemel vene keeles täitnutest vaktsineeris end oluliselt vähem inimesi. Vaktsineeritutest moodustasid eestlased 83 protsenti, mittevaktsineeritutest aga kaks kolmandikku. Samuti seostus enda vaktsineerimata jätmine haridustasemega. Kui kõrgharidusega inimestest vaktsineerisid end veidi enam kui pooled, siis teiste seas jäi see 35–38 protsendi vahele.

Vaktsineeritud personalil on gripi ja selle vastase vaktsineerimisega seotud uskumused ja teadmised oluliselt paremad ning tõelähedasemad, kui seda mitte teinud töötajatel, märkis Torm-Kriis tulemuste põhjal. Teiste sõnadega, enda vaktsineerimata jätmine seostub seda puudutavate teadmiste puudulikkuse või sellega seotud uskumustega.

Eeskätt keeldusid inimesed enda vaktsineerimisest võimalike kõrvaltoimete pärast. Samas pidasid nad ka haigestumise tõenäosust väikeseks ja uskusid, et vaktsiin neid haiguse vastu tegelikult ei kaitse. Vaktsineeritud olid vastupidisel arvamusel – enam kui 57 protsenti vaktsineerisid end gripi vastu soovist kaitsta iseennast.

Torm-Kriis nentis, et pikemas plaanis aitaksid kasvatada hõlmatust vaktsiini efektiivsuse tõstmine. Selleks tuleb aga esmalt mõista, millest ja miks tuleneb sagedane gripitüvede muutlikkus ning kuidas muuta tänapäevane gripitüve "ennustamine" kindlaks teadmiseks. Samas aitaks sellele kaasa ka müütide kummutamine ning teadlikkuse tõstmine. Isegi kui igal vaktsiinil on kõrvaltoimed ja gripivaktsiin ei paku 100-protsendilist kaitset, vähendab see haigestumisriski siiski märkimisväärselt.

Anna-Liis Torm-Kriisi juhendas Eliis-Beth Rosen.

Käesoleval gripihooajal osutus gripivaktsiin erakordselt populaarseks. Eestisse toodi enam kui 120 000 annust, kuid varud on hakanud hooaja lõpuks sellegipoolest lõppema.

ERR Novaator tutvustab õpilaste teadustööde riikliku konkursi teise vooru jõudnud uurimusi, mille hindamine ja autasustamine toimub tänavu 16. ja 17. aprillil õpilaste teadusfestivalil Tartus Eesti Rahva Muuseumis.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: