Viis soovitust, kuidas suhelda vaktsiinide kasulikkuses kahtlejaga ({{contentCtrl.commentsTotal}})

vaktsineerimine
vaktsineerimine Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Inimeste jaoks on eelnevad uskumused ja tunded vähemalt sama olulised kui faktid. Nõnda tuleks varuda vaktsiinide mõjus kahtlejatega suheldes kannatust ja hoiduda sildistamisest, leiavad kommunikatsioonieksperdid.

1. Ära lahmi ega sildista
Vaktsiinivastasuse üle arutletakse ühiskonnas üha rohkem. See ei tähenda, et ühiskonnas on kasvanud aktiivselt vaktsiinide vastu võitlevate inimeste üldarv. "Kui vaadata iga-aastaste küsitluste tulemusi, pole häälekate vaktsiinivastaste arv kasvanud. Suurem osa inimestest on endiselt kuskil vahepeal. Nad ei ole selget otsust langetanud või nad tajuvad, et neil pole piisavalt infot," märkis Cornelia Betchs, Saksamaal asuva Erfuti Ülikooli tervisekommunikatsiooni professor, kes nõustab regulaarselt Maailma Terviseorganisatsiooni.

Vahet tuleks teha skeptikutel ja vaktsiinieitajatel. Neist esimesed kasutavad teaduslikku lähenemist ja kujundavad vastavalt sellele oma arvamust. Muu hulgas võivad otsida nad teaduskirjandust neile sobivate järeldustega uurimusi. Vaktsiinieitajad kritiseerivad seevastu teadust tervikuna. Sarnaselt usulahu järgijatele võib olla neile faktide esitamisel isegi soovitust vastupidine mõju.

Betchs rõhutas, et enamasti on väär rääkida ka vaktsiinivastaste liikumisest. Liikumine eeldab olemuslikult organiseeritust. Enamikes Euroopa riikidest moodustavad vaktsiinivastased tervest elanikkonnast aga vaid mõne protsendi. Nad võivad koonduda rühmadesse ja moodustada võrgustikke, kuid sihilikult üritavad õõnestada neist tervishoiusüsteemi vaid üksikud. Üksikisikute toodavad põhjused ei pruugi esindada rühma vaateid tervikuna.

Sama vaatenurka toetas aktsiinist keeldujate käitumist uuriv Sidney ülikooli dotsent Julie Leask, kes võttis möödunud aastal metaanalüüsis ette kõigi uuritud sekkumismeetmete mõju. Dotsent tõi välja, et vanemate otsus jätta laps vaktsineerimata võib taanduda mitmetele põhjustele. Seda alates kehvast patsiendi ja perearsti suhtega, lõpetades hirmuga tulla koos lapsega köhivaid ning nuuskavaid inimesi täis ooteruumi. "Vaktsiinivastaste ja kõigi teiste ühe monoliitse massina kujutamine võimendab esimeste häält ja aitab luua uut normaalsust," laiendas Leask.

2. Ära korda ega võimenda müüte
Inimestele, sh ajakirjanikele meeldib rääkida lugusid. Vaktsiinide kontekstis hõlmab see näiteks kurikuulsat arsti Andrew Wakefieldi ja MMR-vaktsiini. "Kui midagi korratakse üha uuesti ja uuesti, hakkab see külge. See keerab meie aju sassi. Sama hästi võiksin paluda sul mitte mõelda roosast elevandist ja seejärel sult küsida, millest sa mõtled," sõnas Cornelia Betchs.

Kui müüdist pääsu pole, soovitas võtta Betchs eeskujuks John Cooki ja Stephan Lewandowsky müüdimurdmise käsiraamatu soovitused. Esmajoones tuleks rõhuda müüti otseselt ümberlükkavale ning võimalikult lihtsalt esitatud faktile ja seda vajadusel laiendada. Müüti ennast võiks mainida alles seejärel ja selgitada, miks see inimesi tavaliselt segadusse ajab.

Müüti ümber lükata hakates tuleb meeles pidada, et tekitatav tühimik tuleb alati täita. Vastasel korral võib jääda inimene uskuma isegi midagi hullemat.

3. Negatiivne sõnum levib kergemini
"Negatiivset infot sisaldavad sõnumid levivad paremini, seda nii päris maailmas kui ka veebiruumis. Terviseametitel on võib-olla aeg mõelda, et nad ei pea üritama jääda faktidele tuginedes alati neutraalseks," leidis Salathé Marcel, Lausanne'i Riikliku Polütehnikumi digitaalse epidemioloogia professor. Marcel uurib muu hulgas, kuidas ja mis sorti infot levitavad inimesed veebis erinevate haiguste kohta.

Senise teadustöö järeldused on selged. Negatiivsed infokillud levivad kiiremini ja on äärmiselt nakkavad. Mida rohkem kuuleb inimene halba mõnest konkreetsest vaktsiinist, seda tõenäolisemalt paiskab ta ise veebiruumi sõnumi vaktsiinide kahjulikkusest. Sarnaselt reageerisid inimesed Marceli uuringus oma uudisvoos erakordselt paljude vaktsiine kiitvate sõnumite nägemisele.

Kuidas siis negatiivsusest kasu lõigata? Uuringuid napib, kuid igal juhul pole kasu mõnda haigust, näiteks leetreid põdevate laste piltide näitamisest. Ükskõik, mida mõned arstid väita võivad.

"See hirmutab inimesed ära ja teeb nad tuimaks. Samas on kasulik rõhuda, et nakkushaigused on seotud teiste hädadega, näiteks veremürgitusega, millega oskab suhestuda igaüks. Gripp kergitab näiteks riski infarkti saamiseks ja haigestuda südame-veresoonkonna haigustesse," sõnas Cornelia Betchs. Teisalt hoiatas ta nakkushaiguste väga väikese riskiga tervisehädade seostamise eest.

Marcel lisas, et inimesed oskavad suhestuda paremini üksikjuhtumite, mitte statistikaga. Isiklike kogemuste puudumisel võib olla seega kasulik kirjeldada, kus on vanemad lapse vaktsineerimata jätmist hiljem kahetsenud või on haigestunud nõrgema immuunsüsteemiga lapsed, kelle vaktsineerimine polnud võimalik.

4. Ära külva inimesi faktidega üle
Kui inimesed käituksid üdini mõistuspäraselt, oleks vaktsiine puudutavate müütide ja kahtluste hajutamine lihtne. Piisaks vaid inimestele piisava arvu faktide andmises ette söötmisest. Katsed on aga näidanud, et info puudujäägi mudeli järeldused ei pea päris maailmas täielikult paika. Valet ei usuta vaid faktipuuduse tõttu. Müüdi kummutamiseks kolme-nelja selgelt sõnastatud vastuargumendi esitamine on tõhusam, kui kümne fakti välja toomine. Aju ülekoormamisest pole kasu.

Betchs lisas, et mälu töötab sarnaselt puslele. Kui kaks tükki sobivad sama hästi, kuid neist üks ei ühti inimeste vaadetega, kalduvad inimesed meelde jätma seda, mis sobib rohkem nende eelnevate veendumustega. Samuti on inimestel erakordselt hea võime unustada sõnu "ei" ja "mitte".

5. Hoolivus pole kadunud, kuid seda tuleks julgustada
Inimesed pole üdini individualistlikud. Professori uurimistöö on näidanud, et karjaimmuunsusest rääkimine suurendab usku vaktsineerimise kasulikkusesse isegi lääneriikides. Ühiskonna kulul n-ö jänese sõitjate ja enda lapse vaktsineerimata jätjate arvu see eriliselt ei suurendada. "See pole võluvits ega hõbekuul, vaid kirss suuremal tordil. Inimestel võib tekkida teinekord hea tunne, kui nad midagi teiste jaoks teha saavad," viitas Betchs.

Kasu võib tõusta üksikhuvid ja tervet ühiskonda puudutavate huvide kattuvusest rääkimisest. "Kui suur osa inimestest otsustaksid turvavöö kinnitamisest loobuda, kasvaks sellega ka minu kindlustusmakse. Vaktsiinidega on seos keerukam, kuna see puudutab minu lapsi, kuid põhimõte on sama," nentis Marcel.

Vaktsiinivastaste omaette jätmisest ei piisa. Kuigi hiljutine leetripuhang kasvatas huvi leetrivaktsiini vastu 500 protsenti, pole selline positiivne mõju alati kindlustatud. Näiteks ei nähtud seda Inglismaal, kui kiirenes hüppeliselt läkaköha levik. Pragmaatilisemalt mõeldes viitas Marcel, et kuigi sarnaste vaadetega vanemad suhtlevad tihedamalt just üksteisega, jagavad nad teiste inimestega sama linnaruumi.

(6. Näpunäited ajakirjanikele)
"Ära pane väärinfot pealkirja ega korda see artiklis läbivalt. Paraku näeme me seda artikli pealkirjas koos küsimärgiga ikka ja jälle. Vastus on tavaliselt juba ette ei, aga see paneb lugema," nentis Cornelia Betchs. Küsimusele täielikult vastamiseni jõutakse pigem artikli lõpuosas: "inimesed on enda võimetest heal arvamusel, aga lugejad ei jõua nii kaugele, vaid jätavad meelde hoopis pealkirja ja paar järgnevat lauset".

Seega, kirjuta või räägi lühidalt ja selgelt!

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: