Suur uuring tõestas taas leetrivaktsiini ohutust ({{commentsTotal}})

Kahekordse vaktsineerimisega õnnestub vältida MMR-vaktsiiniga leetritesse nakatumist 97 protsendil juhtudest.
Kahekordse vaktsineerimisega õnnestub vältida MMR-vaktsiiniga leetritesse nakatumist 97 protsendil juhtudest. Autor/allikas: SCANPIX/PA Wire/Press Association/Gareth Fuller

Leetrite, mumpsi ja punetiste (MMR) vaktsiiniga kaitstud lastel esineb autismi sama sageli kui vaktsineerimata lastel, viitab enam kui 650 000 Taanis sündinud last haaranud suur uuring.

Taani teadlased eesotsas Anders Hviidiga tahtsid panna tööga proovile mõned vaktsiinivastaste suust sagedamini kostuvad väited. Selleks uuris töörühm, kui sageli esineb autismi vanemas eas vanematele sündinud vaktsineerimata ja vaktsineeritud lastel. Ühtlasi võtsid nad erilise luubi alla lapsed, kelle õel või vennal oli diagnoositud autism varasemalt.

Samuti uurisid nad, kas autismi diagnoosi saanud lapsi oli kaitstud enne MMR-vaktsiini süsti saamist mõne vaktsiiniga. Viimaks kontrollisid nad väidet, et vaktsiinid kasvatavad riski autismi regressiivsete vormide tekkimiseks, mida pole võimalik väidetavalt märgata tervet elanikkonda haaravates uuringutes.

Aastatel 1999–2010 sündinud ja 2013. aastani autismi diagnoosi saanud 6517 lapse põhjal osutusid kõik eelnevad vaktsiinivastaste kahtlustused alusetuks. Ligikaudu 32 000 vaktsineerimata lapse võimalus saada autismi diagnoos oli vaktsineeritud lastest seitse protsenti kõrgem. Teisisõnu, kahel rühmal polnud erilist vahet.

Märgatavat vahet ei nähtud ka juhul, kui võrreldi ainult vanematele vanematele sündinud lapsi. Sama pidas paika laste puhul, kelle lähisugulasel oli diagnoositud arenguhäire. Samuti ei vähendanud MMR-vaktsiini ohutust laste eelnev vaktsineerimine teiste vaktsiinidega.

Järeldused on kooskõlas 2014. aastal ilmunud meta-analüüsiga, mis koondas endasse kümmet eelnevat teemakohast uuringut. Kokku haaras see enam kui 1,2 miljonit last.

MMR-vaktsiini ja autismi vahelist seost populariseeris 1990. aastate lõpus seedetrakti haigustele keskendunud Briti arst Andrew Wakefield. See päädis 1998. aastal tippmeditsiiniajakirjas ilmunud tööga, mis kirjeldas 12 autismi diagnoosi saanud last.

Hiljem selgus, et Wakefield moonutas uurimuses esitletud andmeid. Ühtlasi tuli ilmsiks, et kolmikvaktsiini vastu võitlev arst üritas patenteerida samal ajal ühe haiguse vastu kaitsvaid vaktsiine. Kuus aastat hiljem otsustasid Wakefieldi kümme kaasautorit ilmunud uuringu kirjandusest eemaldada.

MMR-vaktsiiniga hõlmatus on aga sellele vaatamata maailmas viimastel kümnenditel oluliselt vähenenud. UNICEF-i arvutuste kohaselt kasvas maailmas leetrijuhtude arv aastatel 2017–2018 ligikaudu 48,4 protsenti. Euroopas sai 2018. aastal leetridiagnoosi enam kui 82 000 inimest.

Uurimus ilmus ajakirjas Annals of Internal Medicine.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: