Teadlased seostavad rasedusaegset naissuguhormooni taset autismi kujunemisega ({{commentsTotal}})

Autismi iseloomustavad käitumuslikud eripärad
Autismi iseloomustavad käitumuslikud eripärad Autor/allikas: Wikimedia Commons

Kõrge naissuguhormooni ehk östrogeeni tase rasedause ajal võib suurendada sündival lapsel autismi kujunemise ohtu, nii selgub briti ja taani teadlaste ühisuuringust.

Sama teadlasrühm näitas nelja aasta eest ilmunud uuringus, et rasedusaegne suguhormoonide mõju oli nähtav lootevees just autistlike poiste puhul. Ilmnes, et poistel, kelle emal oli raseduse ajal androgeeni ehk meessuguhormooni tase kõrgem, kujunes suurema tõenäosusega hiljem välja autism. See võib selgitada ka põhjust, miks autismi esineb rohkem poistel kui tüdrukutel.   

Siiski pole siiani päris lõpuni selge, kuidas ja millised suguhormoonid või ka teised steroidsed hormoonid mängivad rolli autismi kujunemises. 

Värskes uuringus vaatasid teadlased lähemalt rasedusaegse östrogeeni ehk naissuguhormooni taset ja selle seost autismi kujunemisega. Just östrogeen mängib olulist rolli 

sünaptogeneesis ehk närvirakkude vaheliste ühenduslülide loomises, mis algab juba emaüsas ning kestab terve elu. 

Uuringu tarvis analüüsisid nad Taani biopanga andmeid, kus olid ka 100 000 raseda proovid. Neist võeti välja just need rasedused, mille puhul oli östrogeeni tase tavapärasest kõrgem. Neid oli kokku 275 ning 177 lootel ei arenenud autismi, 98-l aga arenes. Miks see nii on?

Uuringu juhtivautor, Cambridge'i Ülikooli professor Simon Baron-Cohen selgitas, et kui suguhormoonide tase on raseduse ajal kõrgem, siis loob see soodsad tingimused autismi väljakujunemiseks, kuid teine oluline faktor selle juures on geneetika. "Kõrgenenud hormoonide tase tõenäoliselt käivitab geneetilise eelsoodumuse ja mõjutab selle kaudu aju arengut," selgitas professor Baron-Cohen väljaandele Medicalxpress

Sellest uuringust tuleb välja, et kõrgem naissuguhormooni tase viitab autismi väljaarenemise võimalusele veel enam kui meessuguhormooni tase, mida näitasid need teadlased oma varasema uuringuga. 

Cambridge'i Ülikooli doktorant Alex Tsompanidis, kes aitas selles uuringus teha analüüsi märkis, et seni on teadmata, mis põhjustab hormoonide tavapärasest kõrgemat taset. "See võib tulla emalt, lapselt või ka platsentalt. Me peaksime edasi uurima kõiki neid võimalikke allikaid ning kuidas need raseduse ajal käituvad."

Uuringu autorid rõhutavad, et neid tulemusi ei peaks võtma aluseks autismi skriiningul. Teadlasi huvitab praegu autismi kujunemise mehhanismide teadasaamine, mitte ennetus. 

Uuring ilmus ajakirjas Molecular Psychiatry

Toimetaja: Marju Himma



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: