Väikeaju tegeleb ka tasustamisega

Foto: Life Science Databases(LSDB)/Wikimedia Commons

Aju on väidetavalt kõige keerulisem asi, mis seni teada. See pakub seni jätkuvalt palju avastamisvõimalusi aju uurijatele.

Nüüd on Ameerika aju-uurijad avastanud uusi tugevaid tõendeid, et väikeaju, mille üheks põhiliseks ülesandeks peetakse keha liikumise koordineerimist, tegeleb lisaks ka tasustamisfunktsiooni haldamisega.

Tasustamise all peavad ajuteadlased silmas nähtust, et kui me teeme või saame midagi, mis on aju arvates meile või meie liigile kasulik, siis on meil natuke aega natuke parem tunne kui tavaliselt.

Tasustamise ja motivatsiooniga teatakse kindlasti olevat seotud keskaju ventraalne tegmentaalne piirkond ehk eestipäraselt kõhtmine katendiala.

Kamran Khodakhah New Yorgist Albert Einsteini meditsiinikolledžist koos oma kolleegidega avastas, et hiire väikeaju ja kõhtmise katendiala vahel on otsene närviühendus. Aga kui see juba hiirel on, siis väga tõenäoliselt ka muudel imetajatel, sealhulgas inimeselgi.

Teadlased on varemgi kahtlustanud, et väikeaju võib olla kõhtmise katendiala tegevustesse segatud, kahe ajuosa vahelise otseühenduse olemasolu osutab veenvalt, et kahtlustusel on alust. Veenvust andsid juurde hiirtega tehtud käitumuslikud katsed.

Kui teame paremini, kuidas väikeaju ja kõhtmine katendiala tasustamise vallas koostööd teevad, võime teadlaste sõnul loodetavasti senisest paremini mõista muu hulgas ka skisofreenia, autismi ja sõltuvushäire neuromehhanisme.

Khodakhah ja kaasautorid kirjutavad oma uurimistööst ajakirjas Science.

Toimetaja: Marju Himma

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: