Neandertallaste geenid annavad mõnele eurooplasele lapikuma pea
Inimestel, kellel on kaks neandertallastelt pärit geeni, on kolju lapikum ja piklikum, natuke nagu neandertallastel endil. Pea kuju erinevus on nii väike, et see ei ole palja silmaga selgelt tuvastatav, kuid uuringud näitavad, et nende geenidega inimestel töötab aju natuke teistmoodi.
Simon Fisher Hollandist Max Plancki Psühholingvistika Instituudist skaneeris koos kolleegidega enam kui 4000 eurooplase aju ja järjendas nende genoome, keskendudes ligi 7000 neandertaallastelt pärinevale DNA lõigule.
Selgus, et kaks lõiku on statistiliselt seondatavad lapikuma peakujuga. Mõlemal lõigul on varem leitud seoseid olevat ka aju arenguga. Üks neist teeb väikeaju neuronid üksteisest paremini isoleerituks, teine aga hoogustab närvirakkude kasvu läätstuuma koorikus.
Fisher ja koos oma kolleegidega kirjutab ajakirjas Current Biology, et neandertallastelt pärinevate geeniversioonidega inimestel võivad väikeaju ja läätstuuma koorik pisut kehvemini töötada kui teistel inimestel, kuid seegi ilming on kindlasti nii tühine, et isiku tasandil seda märgata ei ole.
Neandertallased ei kuulunud nüüdisinimeste otseste eellaste sekka, vaid moodustasid omaette evolutsiooniharu. Kui tänapäeva eurooplaste eellased umbes 40 000 aastat tagasi meie maailmajakku jõudsid, olid neandertallased siin juba ees.
Kaks inimrühma segunesid omavahel mõnevõrra, ja suurel osa nüüdiseurooplastest on DNAs ühe-kahe protsendi jagu neandertallaste geeniainest.
Uuring ilmus ajakirjas Current Biology.
Toimetaja: Marju Himma
