Inimese ja neandertallase paaritumine oli haruldane või sündis selle tulemusel harva elujõulisi järglasi, näitas värske uuring.

Varem on teadlased avastanud, et tänapäevastel inimestel leidub jälgi neandertallaste geenidest. Hinnanguliselt 1- 4% tänapäeva eurooplaste geenidest on pärit neandertallastelt.

Berni ja Genfi ülikoolide teadlased lõid tänaste inimeste neandertaali päritolu hindamiseks arvutusmudeli, mis põhineb erinevatele ristumistasemetele, simuleerides võimalikke ristumisi pärast umbes 50 000 aastat tagasi toimunud inimeste väljarännet Aafrikast ning neandertallaste aladele jõudmist. Nad rakendasid seda mudelit tänaste hiinlaste ja prantslaste DNA näidiste peal.

Arvutusmudeli ja DNA andmete põhjal avastasid ajakirjas Proceedings of the National Academy of Sciences avaldatud uuringu autorid, et eduka ristumise määr oli enamike stsenaariumide puhul tõenäoliselt alla kahe protsendi. 

Eeldades, et vastastikkust paaritumist esines umbes 10 000 aasta jooksul, võis edukat ristumist arvutuste järgi esineda keskmiselt 23 kuni 50 aasta tagant. Berni ülikooli populatsioonigeneetiku Laurent Excoffier’ sõnul oleks sagedasema eduka ristumise korral saanud inimestest neandertallased.

Võimalik, et ristumine neandertallastega oli siiski sagedasem, kuid selle tulemusel tekkinud hübriidpopulatsioonid surid välja enne, kui need jõudsid kaasaegse inimese genoomi märkimisväärse jälje jätta. Excoffier’ sõnul oleks sel juhul siiski inimese genoomis leiduv neandertali päritolu DNA praegu täheldatavaga võrreldes hajutatum ja muutlikum.

Uue mudeli järgi peaks eurooplased ja asiaadid olema neandertallastest esivanematelt pärinud erinevad tunnused, sest pärast nende populatsioonide lahknemist pidi ka geenide segunemine toimuma erinevalt. Teadlaste arvutuste põhjal on umbes kolmandik eurooplaste ja asiaatide neandertali päritolu DNAst sama, ülejäänu aga erinev.

Excoffier’ sõnul võib neandertali päritolu DNA erinevuste uurimine erinevates populatsioonides võimaldada kindlaks määrata, kus kahe liigi ristumised toimusid ning selle abil omakorda täpsemalt kaardistada meie esivanemate rände teekondi. 

Edaspidi on samuti võimalik uurida  inimese põlvnemist Siberis elanud Denisova inimestest, kes tegid sugu tänaste inimeste esivanematega Austraaliast põhja ja loodesse jäävas Melaneesia piirkonnas. Melanleeslaste DNA sisaldab 4-6 protsenti Denisova inimese DNAd.

Hiljutise uuringu järgi ristusid inimesed sugulasliikidega ka Aafrikas.