"Peale viimast rahvaloendust teame, et Eestis kõneldakse emakeelena 243 keelt. Ometi tavaliselt me neid kõiki ei näe ega kuule," ütleb Tallinna Ülikooli vene keele dotsent Natalia Tšuikina. Seepärast on tema sõnul oluline, et inimesed teadvustaksid rohkem Eesti ja eriti Tallinna tegelikku mitmekesisust.

Vene uuringute professor Kapitolina Fedoroval käib koos Tšuikinaga Tallinna mitmekeelsuse uuring. Selle tarbeks palusid autorid oma tudengitel õppetöö osana kaardistada ära pealinna teatud piirkondades siltidel nähtavad keeled, aga ka kuuldavate keelte helipildi. "Nägime, et inglise keel on siltidel üleesindatud. Me ei kuule nii palju inglise keelt, kui seda näeme," toob Fedorova välja.

Hääbunud saksa ja napp soome keel

Siltide ja muu nähtava keelematerjali talletamiseks kasutasid õppurid rakendust LinguaSnapp: nad laadisid Tallinna kaardile üles mingis kohas nähtud sildi foto ja õppejõud hindasid saadetud materjali üle. Helimaastiku talletamiseks valmistas töörühm eraldi Google'i küsimustiku, kus tudengid pidid samas paigas kuuldud keelte kohta kiirelt linnukesi tegema.

Fedorova sõnul olid kõik tudengid üllatunud, kui palju Tallinnas tegelikult erinevaid keeli leidus. "Kui sa sellele ei keskendu, siis sa ei näe seda. Kui aga hakkad mitmekeelsust nägema, ei saa seda mitte näha ehk see rakendus aitab toetada mitmekeelsust, aga muudab ka inimeste ükskeelset maailmapilti," arutleb ta.

Ootuspäraselt oli Tallinnas näha-kuulda peamiselt eesti, vene ja inglise keelt. Kui eestikeelseid silte leidus kõikjal, siis ingliskeelseid silte nähti samuti palju. "Inglise keelt emakeelena kõnelejaid on Eestis tegelikult üsna vähe. Kui aga linna peal ringi käia, on inglise keel nähtav kõikjal," võrdleb professor. Vene keelega oli olukord vastupidine: venekeelset vestlust kostus palju, aga venekeelseid silte leidus vähe. "Vene- või ingliskeelne silt ei esine üksi. Kõrval on alati eestikeelne tekst, mis on kooskõlas keeleseadusega," osutab Tšuikina.

Muid keeli kohtasid tudengid pigem pisteliselt. "Teisi keeli tuli ette peamiselt vanalinnas. Väljaspool vanalinna leidus neid vaid saatkondades, kultuurikeskustes ja mõnel ajaloolisel monumendil," loetleb Fedorova. Näiteks ajalooliselt Tallinnas domineerinud (alam)saksa, aga ka ladina keelt nähti nüüd ainult vanalinna majadel ja vanadel monumentidel raidkirjadena. 

Soome keel võib professori sõnul olla aga visuaalselt alaesindatud: "Helimaastikul on soome keelt üsna palju, aga ainult sadama piirkonnas ja vanalinnas." Kui inglise keelt kasutati lingua franca'na linnaruumis paljudel eesmärkidel, siis soomekeelseid silte olid välja pannud üksnes konkreetselt soome kliente sihtivad ärid.

Uurijad ei kaardistanud ära kogu Tallinnat, vaid valisid välja erinevad sfäärid: linnalooduse, Keskturu ja Balti jaama turu, mitu kesklinna teatrit, Tallinna Ülikooli hooned ning kolm kaubanduskeskust. "Valisime spetsiaalselt Järve keskuse, Lasnamäe Centrumi ja Nautica keskuse, mis võiksid eeldatavasti olla vastavalt peamiselt eesti-, vene- või mitmekeelsed," kirjeldab Tšuikina. 

Hüpotees leidis kinnitust: Järve keskuses kõneldi peamiselt eesti ja Lasnamäe Centrumis vene keelt.  "Nautica keskuses olid erinevad keeled: soome, eesti, inglise, natuke poola keelt isegi," loetleb dotsent. Uurijate üllatuseks ei tuvastanud tudengid kuulates üldse ukraina keelt, kuigi uuring valmis 2022. ja 2023. aastal, mil Nautica lähedal elas laevas palju sõjapõgenikke. "Oletame, et enamik põgenikke tuli Ida-Ukrainast ja nende emakeel oli enamasti vene keel," märgib Tšuikina.

Mitmekeelsus kui ressurss

Kapitolina Fedorova sõnul on taolisi uuringuid tehes oluline, et kogutaks piisavalt andmeid. Selleks tuli tudengitel külastada samu kohti üha uuesti ja viibida seal pikemalt. "Reeglina veetsid nad ühes paigas korraga 30-minutit. Pikemaks jäädes muutub see liiga kurnavaks, sest kirja tuleks panna valimatult kõik, mida kuuled," meenutab professor. Ühtki inimest uuringu tarbks ei lindistatud ega filmitud – tudengid tegid kuulmise põhjal kiire ülestähenduse oma tabelisse.

Nähtavat keelemaastikku kajastav kaart on uurijate sõnul LinguaSnapi kodulehel praegugi kõigile vaatamiseks olemas. "See pole ainult teadlastele kasutamiseks. Kes iganes võib rakenduse oma telefoni alla laadida, linnas ringi käia, pilti teha ja ära saata. Uurijad modereerivad seda ja panevad kaardile," osutab Fedorova. 

Edaspidi sooviksid Tallinna Ülikooli teadlased koos LinguaSnapi loojatega Machesteri Ülikoolist rakendust edasi arendada, et sinna saaks talletada ka linna digitaalset keelemaastikku. "Moodsas maailmas ringi liikudes kasutame oma nutitelefone: näiteks skannime QR-koode, et restoranis menüüd lugeda. Seejuures kasutame erinevaid keeli, sest veebileht võib olla saadaval eri keeltes," avab Fedorova tulevikuplaane.

Uuringu ühiskondlik mõju seisneb tema sõnul aga mitmekeelsuse paremas teadvustamises. "See aitab inimestel paremini mõista, kuidas keeled toimivad, kui palju meie ümber on erinevaid keeli ja võib-olla isegi aidata näha maailma teiste inimeste silme läbi," sõnab professor. Tallinnas elav eestikeelne inimene ei pruugi aduda, kuidas tajub sama linnaruumi näiteks Türgist või Jaapanist saabunud inimene. Niisamuti võiks mitmekeelsuse väärtustamine aidata Fedorova sõnul leida eesti ja vene emakeelega inimestel paremini üksteisega suheldud saada.

"Ükskeelsus tähendab, et sa usudki, et keeled on omavahel sõjas. Kui üks võidab, peab teine kaotama: nullsummamäng," jätkab ta. Seevastu mitmekeelses olukorras võidavad kõik, sest keeled võivad üksteist vastastikku rikastada. Samuti on Fedorova sõnul aju-uuringutest teada, et mitme keele õppimine ja kasutamine hoiab aju heas vormis: see ennetab dementsust ja Alzheimeri tõbe. "Tahame oma uuringuga öelda, et mitmekeelsus on norm ja peaksime võtma keeli kui ressurssi, mitte ohtu," lisab Tšuikina. 

Kapitolina Fedorova ja Natalia Tšuikina kirjutavad oma uuringust ajakirjas Journal of Eurasian Studies.