Praegused tudengid ei tee loengutes käsikirjalisi märkmeid, vaid kasutavad pigem süle- või tahvelarvutit. Sellel on oma head ja vead. Nõrga iseloomuga inimese jaoks tekitab arvuti kiusatuse mängida või külastada sotsiaalvõrke. Kuivõrd mõjutab märkmete tegemise viis õppimise tõhusust?

Princetoni ülikooli psühholoog Pam Mueller pani tähele, et tema tööefektiivsus sõltus sellest, kas teha koosolekutel märkmeid arvutiga või siis vanamoeliselt märkmikku ja pliiatsit kasutades.

Mueller korraldas katse, kus lasi vabatahtlikel üliõpilastel jälgida loenguid, mis olid kaasakiskuvad, kuid käsitlesid tavatuid ja vähe tuntud teemasid. Katsealused said konspekteerida kas oma märkmikku või kasutades võrguühenduseta arvutit.

Pärast loengut lahendasid tudengid ülesandeid, kus nende tähelepanu juhiti loengu teemalt kõrvale. Pool tundi hiljem pidid vabatahtlikud vastama loengu kohta käivatele küsimustele. Üliõpilased pidid teadma nii fakte kui suutma vastata ka põhjalikumatele võrdlusküsimustele.

Fakte mäletasid kõik võrdselt hästi. Seevastu võrdlemisel ületasid vanamoodsalt käsitsi märkmeid teinud inimesed arvutikasutajaid.

Muelleri sõnul selgus märkmete võrdlemisel, et arvutil tehtud konspektid kordasid loengupidaja lauseid sõna-sõnalt ja sisaldasid rohkem lauseid. Käsitsi kirjutanute tekstid olid lühemad ning oli näha, et tudengid olid sunnitud kaasa mõtlema ning valima, mida kirja panna.

Nädal pärast katset korraldas psühholoog vabatahtlikele uue teadmiste kontrolli. Kui inimesed said oma märkmeid kasutada, vastasid käsitsi kirjutajad jälle paremini. Mida rohkem oli loengut sõna-sõnalt maha kirjutatud, seda raskem oli vastata keerukamatele küsimustele. Üllatuslikult paranesid arvutil konspekteerijate tulemused kohe, kui nad kuulasid soovitust vältida kogu kuuldud jutu konspekteerimist.

Muelleri sõnul pole mõtet oodata, et noored hakkaksid jälle käsitsi märkmeid tegema. Pigem tasub tudengeid ärgitada kasutama puutepliiatseid. Need muutuvad üha paremaks ning odavamaks ning nendega saab puutetundlikul ekraanil kirjutada sama loomulikult kui tavalise pliiatsiga paberile.

Uurimus ilmus ajakirjas Psychological Science.