Hispaaniast leitud maailma vanima sõrmejäljega kivi võib teadlaste hinnangul osutuda maailma vanimaks kunstiteoseks. Avastuse keskmes on ligi 43 000 aastat vana graniidist kivi, millele jättis punasesse pigmenti kastetud sõrmega jälje neandertallane. Leid viitab, et neandertaalid võisid osata mõelda nii sümboolselt kui ka loovalt – viisidel, mida on seni omaseks peetud vaid inimesele, vahendab Guardian. 

Vaimne kujutlusvõime ja tähenduse andmine

Arheoloogid leidsid kivi 2022. aasta juulis San Lázaro kaljuvarjendist Hispaanias. Kivi kuju meenutas arheoloogidele algusest peale nägu ning sellel paiknev punane ookritäpp sihipäraselt markeeritud nina.

Oletuse kinnitamiseks kaasasid teadlased uuringusse kohtuekspertiisi eksperdid, kes kinnitasid, et sõrmejälg pärineb tõepoolest täiskasvanud mehelt. 

"Kui meil oli see kinnitus olemas ja kõik muud andmed ja kontekst koos, liikusime edasi teooriaga, et tegu võib olla pareidoolia juhtumiga – olukorraga, kus inimene näeb elutul objektil inimese nägu – millele järgnes inimlik sekkumine punase täpi näol," selgitas Madridi Complutense'i ülikooli arheoloog Álvarez Alonso.

Neandertallased olid kunstnikud?

Lisaks ei leidnud teadlased kivilt tööriistajälgi ega muid märke, mis viidanuks selle praktilisele otstarbelele. Samuti ei pärinenud pigment koopast või selle ümbrusest, mis tähendab, et see tuli sõrmejälje omanikul kusagilt kaugemalt kaasa tuua. 

Uurijate sõnul viitab kõik sellele, et tegu võib olla Euroopa vanima kaasaskantava kunstiesemega. See tõestaks, et neandertallased võisid tegeleda kunstiga ja kasutada sümboleid samamoodi kui Homo sapiens.

"Tõik, et kivike valiti välja selle välimuse tõttu ja seejärel märgiti ookriga, näitab, et tegu oli inimvaimuga, kes oli suuteline sümboliseerima, kujutlema, idealiseerima ja oma mõtteid esemele projitseerima," kirjutavad uuringu autorid ajakirjas Archaeological and Anthropological Sciences.

Vaidlused neandertallaste võimete üle jätkuvad

Arheoloogide sõnul annab leid taaskord põhjust küsida, kas esimene kunstnik oli ikka Homo sapiens.

"Kui meil oleks kivike, millele Homo sapiens oleks 5000 aastat tagasi teinud punase täpi, siis ei kahtleks keegi, et see on kaasaskantav kunstiteos. Kui aga sama seostatakse neandertallastega, hakatakse vaidlema. Ma arvan, et siin on mängus teadvustamata eelarvamusd," märkis Álvarez Alonso. 

Uurijad rõhutavad, et leitud esemel pole teadaolevalt analooge ning see võib osutada neandertallastele kui sümboolse ja loova mõtlemisvõimega liigile.