Kauges minevikus, kümneid tuhandeid aastaid tagasi said nüüdisinimeste eellased ja mitmel pool Euraasias elutsenud neandertallased mõnikord ka omavahel lapsi, mistõttu leidub paljudel meie aja inimestelgi mõni neandertallastelt pärit geenivariant.

Sel suvel tuvastati ühes suures rahvusvahelises uuringus, et Covid-19 põdemise kerguse või raskusega on seotud üks kolmandas kromosoomis asuv geeniklaster.

Ajakirja Nature eilses numbris kirjutavad aga Hugo Zeberg Rootsist Karolinska Instituudist ja Svante Pääbo Saksamaalt Max Plancki Evolutsioonilise Antropoloogia Instituudist, et selle klastri versioon, mille puhul Covid-19 raskemalt kulgeb, sarnaneb vägagi versiooniga, mis on leitud umbes 50 000 aastat tagasi Balkani poolsaarel elanud neandertallase DNA-st.

Zeberg ja Pääbo väidavad klastriversiooni neandertallastelt pärinemist täiesti kindlas kõneviisis. Nad tõdevad, et seda versiooni esineb umbes pooltel tänapäevastest Lõuna-Aasia inimestest ja umbes 16 protsendil eurooplastest. Aafrikas ja Kaug-Idas seevastu ei esine seda varianti peaaegu üldse.

Miks see kolmanda kromosoomi geeniklastri variant Covid-19 põdemist raskendab, seda ei seletanud ei suvine suur rahvusvaheline uuring ega seleta ka nüüd avaldatud Zebergi ja Pääbo uuring.

Kuid Pääbo, kelle enda genoomis on teadupoolest olemas eestlaste geene, ütles Karolinska Instituudi teatel, et neandertallaste geenipärandi sedavõrd traagiline mõju praeguse pandeemia ajal on rabav.

Miks see nii on, seda tuleb tema arvates püüda nüüd võimalikult kiiresti järele uurida.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast laupäevani kell 8.35.