Pääbo avastused aitavad meil paremini mõista nii meie enda kui ka teiste liikide kujunemislugu. Pääbol ja tema kolleegidel õnnestus esimesena maailmas eraldada pärilikkusainet tuhandete aastate vanustest inimluudest.

Oma tegevusega pani ta aluse paleogenoomikale kui teadusharule. Nii järjestati Pääbo juhtimisel 2009. aastal esimest korda inimese sõsarliigi neandertallase genoom. Samuti leidis ta iidset DNA-d kasutades teadusele varem tundmata inimliigi ehk denisi inimese.

Viimasel ajal on Pääbo üritanud paremini mõista, miks sai just inimestest kõige edukam inimliik.

"Ta on ühe, võiks öelda uue teadusharu pioneer, looja. Ehk siis paleogenoomika või arheogeneetika. Ja läbi pikkade aastate ja järjekindluse ja läbi mitmete kas eksimuste või kukkumiste ikka tõusnud püsti ja olnud nüüd lõpuks maratonis esimene. Ja laiemas mõttes on see väga oluline ka selles mõttes, et see on just meditsiinipreemia. Mis näitab meile seda, et see kujunemislugu, evolutsioon on tegelikult väga oluline selleks, et mõista meie tänaseid terviseprobleeme," selgitas Tartu Ülikooli evolutsioonilise genoomika professor Mait Metspalu "Aktuaalsele kaamerale".