Miks inimesed tajuvad mõne pilli tämbrit kõrgemana, kui see tegelikult on? Kuidas mõjub muusika meeleolule? Need on küsimused, millele otsib vastuseid Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia teadur Marju Raju. Ta on ühendanud muusikaarmastuse teadusega ja nii ta selle mõju inimesele uuribki. Lisaks muusikale on teaduri südameteema noorte teadlaste huvide esindamine ja nende esiletoomine.

Muusikapsühholoogia on Raju sõnul huvitav valdkond, kus sageli töötavad koos erinevate erialade teadlased: psühholoogid, muusika-, keele-, ja meditsiiniteadlased. "See on koostööle orienteeritud teadus, kus ühe inimese pädevustest alati ei piisa, et uurimisprobleeme piisavalt huvitavalt või detailsete meetoditega analüüsida. Teemade valdkond on väga lai," tõdes Raju. 

Lisaks teadustöö tegemisele on Raju Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias muusikapsühholoogia mikrokraadi programmijuht, õppejõud ning eetikanõustaja. Eestis on muusikapsühholooge veel teisigi, näiteks teaduste akadeemia liige ja EMTA emeriitprofessor Jaan Ross ning professor Allan Vurma. Neist mõlemaga on teinud Raju koos mitmeid projekte. 

Muusikapsühholoogia pakub Raju sõnul erinevaid meetodeid, alates vaatlustest ja küsitlustest, lõpetades eksperimentaalsete tajukatsetega. Praegu töötab Raju koos Allan Vurmaga projekti kallal, kus nad uurivad lauljate tekstiselgust ja viivad läbi tajukatseid. "Uurime seda, miks me mõnikord laule kuulates ei saa sõnadest aru. Eriti tugevalt on seda tunda näiteks ooperilaulu puhul," sõnas muusikapsühholoog. Teadlased katsetavad, kui palju võib häälikuga manipuleerida, et uuritav need siiski ära tunneks ja saaks laulusõnadest aru. 

Hiljuti uuris Raju koos muusikateadlase Brigitta Davidjantsiga Eesti LGBTQ+ harrastuskoori Vikerlased. "Selgus, et muusikaline tegevus ja laulukooris osalemine mõjuvad vaimsele tervisele väga hästi. See aitab identiteeti leida ning pakub turvalist keskkonda," sõnas ta. Uurimuses sai Raju sõnul kinnitust väide, et muusika mõjub meeleolule hästi: kooriproovi ja esinemise järel kooriliikmete meeleolu näitajad tõusid ning ärevuse näitajad langesid. 

Tulevikus soovib muusikapsühholoog uurida lisaks praegustele teemadele ka nii-öelda suuri küsimusi, mis keskenduvad muusika evolutsioonilistele juurtele. Ehk miks meil on muusika, kust on see tulnud ning miks see ikkagi oluline on. "See, kuidas teised liigid helisid tajuvad ja neid kasutavad, seal on peidus palju rohkem, kui meile praegu võib-olla tundub," sõnas Raju. 

Lillemüüja unistusest muusikateadlaseks 

Muusikaga on olnud Marju Raju seotud maast madalast. Kuna peres muusikuid ei olnud, haaras ta ise härjal sarvist. Nimelt sattus Raju kodukandi muusikakooli puhtjuhuslikult. "Meil oli Tabasalu koolis muusikakool samas majas. Peale tunde läksin lihtsalt pahaaimamatult sõbrannaga ettevalmistuskursustele kaasa ja ära mind sealt ei saadetud. Otsustasin, et tahan plokkflööti õppida," ütles Raju. Lisaks plokkflöödile on psühholoog õppinud põikflööti ja klaverit. 

Ülikooli astudes otsustas Raju siiski psühholoogia kasuks. Ta tundis, et muusikut temast ei saa. "Avastasin üsna pea, et saan psühholoogia kaudu muusika juurde tagasi minna. Inimesed, kes muusikaga tegelevad, seda naljalt maha ei jäta," sõnas Raju, kes unistas lapsena hoopis lillepoe müüja ametist. "Sellist otsest teadlaseks hakkamise soovi lapsena mul ei olnud," rääkis ta. 

Raju sai ülikooliõpingute jooksul palju praktikat. "Jõudsin järeldusele, et see ei ole päris minu jaoks. Psühholoogina peab ka iseennast pidevalt analüüsima ja koolitusi läbima. Tundsin, et ma ei ole selleks kõigeks valmis," sõnas Raju, kes läks peale õpinguid magistrantuuri ning alustas muusikaga seotud teadusprojektidega. Tal on psühholoogia ja muusikateaduste magistrikraadid ning muusikateaduste doktorikraad. 

Enne Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiasse tööle asumist oli Raju aastaid sotsiaalministeeriumis analüütik ja hiljem teadusnõunik. "Tellisin teadlastelt analüüse ja teadusprojekte ning valmistasin uuringute plaane ette," kirjeldas ta oma toonast tööd. Ministeeriumis tegeles ta teaduspoliitika planeerimise ja strateegilise poolega. Lisaks olid suuremad uurimisprojektid sotsiaal-, tervise-, ja töövaldkonnas.

"Sain aru, et tegelikult tahaksin olla ise seal teadlaste pool ja neid asju teostada. Unistasin, et saaksin teadust teha," meenutas Raju. Sellegipoolest tõdes muusikapsühholoog, et avalikus sektoris töötamine aitas mõista, kuidas ühiskondlikud protsessid töötavad. "Tihtipeale tundub, et teadlased ja ametnikud tegutsevad omaette, tuleb leida üles see ühisosa ja teha koostööd. Teadus peaks toetama kõiki protsesse ning olema ühiskonnale vajalik," tõdes ta.

Noored teadlased vajavad võimestamist

Marju Raju on saanud noore teadlase stipendiumi ning oli üks Eesti Noorte Teaduste Akadeemia asutajatest ja juhatuse liikmetest. Muusikapsühholoog peab oluliseks noorte teadlaste huvide ja õiguste eest seismist. Näiteks ei räägita tema hinnangul piisavalt eriala kitsaskohtadest. 

"Teadlase töösse on sisse programmeeritud kriitika. Võid teha hea teadusprojekti, aga see tuleb publitseerida ja sellele eelneb retsenseerimine," rääkis Raju. Kuna teadlased kirjutavad projektide jaoks taotlusi, ollakse Raju sõnul tihti eksamisituatsioonides, kus omavahel konkureeritakse, saadakse punkte ja hindeid. "See on osa teadlase elust, millest tihti ei räägita. Mõnikord võib see väga raske olla," tõdes ta.

Noorte teaduste akadeemiasse on koondunud eri valdkondade noored teadlased, kus lisaks kitsaskohtade esiletoomisele tegeletakse teaduse populariseerimisega. "Me soovime, et noored näeksid teadust kui ühte elukutset. Vaja on järelkasvu. Kui meil ei ole tudengeid ja teadustöö huvilisi, siis ei ole meil mitte midagi," sõnas ta. 

Kuigi teadlase töös on palju väljakutseid, naudib muusikapsühholoog enda ametit täiel rinnal. "Kuna mulle meeldib väga see, mida ma teen, siis hoiab see mind läbipõlemise eest," rääkis Raju. Ta tõdes, et päevas on tunde ja minuteid alati liiga vähe. 

Lisaks teadustööle, õpetamisele ja tudengite juhendamisele on Raju kahe väikelapse ema. Seetõttu proovib ta oma aega hästi planeerida ja mitte teha tööd öötundide arvelt. "Noore teadlase elu on selline, et pead publitseerima, loenguid andma ja tööd tegema, samal ajal proovid luua kodu ning kasvatada väikeseid lapsi," tõdes Raju.

Tavaliseks inimeseks olemisest

Kui küsida Marju Rajult tema hobide ja vaba aja kohta, peab teadlane end inimeseks, nagu inimene ikka. Ta käib vabal hetkel võimalusel mere ääres, looduses, naudib häid filme ja raamatuid. "Mingisuguseid ekstravagantseid hobisid ei ole, mulle meeldivad tavalised asjad," rääkis psühholoog.

Kontsertidel käib muusikateadlane nii tihti kui vähegi võimalik. Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias on selleks hea võimalus, sest iga päev toimub neid majas vähemalt üks või kaks. Ka sel sügisel käivitas Raju akadeemias Kontserdiklubi, mis toob kokku inimesed, kes ei tunne end kontserdil mugavalt või kardavad neist osa võtta. 

Muusikapsühholoogi enda muusikamaitse ulatub seinast seina. Enda sõnul proovib ta hoida antenne alati püsti, et olla valmis erinevateks kogemusteks. Eriti huvitab teda see, millised inimesed millistel kontsertidel käivad ja miks muusikat kuulatakse. 

Muusikapsühholoog leiab, et Eesti muusikamaastik ja kultuur on tipptasemel ning pakub palju variatiivsust, mistõttu oleme õnnelik rahvas. Raju sõnul on eestlased hästi kursis ka kodumaise klassikalise muusikaga, mis ei ole teistes riikides väga tavaline.

Kõige enam iseloomustab muusikapsühholoogi sõnul viimase aja popmuusikat siiski üleilmastumine. Standardid muusikutele on kõrged ja läbilöömiseks peab olema tipptasemel. "Ei saa öelda, et me oleksime kuidagi kehvemad või teistsugused. Pigem on meie Eesti muusika ikkagi väga kvaliteetne ja hea," rääkis Raju. 

Raju tõdeb, et temalt küsitakse tihti, millist muusikat peaks üks inimene kuulama, et ennast hästi ja õnnelikult tunda. "No vot, sellist retsepti mul ei ole. Muusika pole paratsetamool, ta ei mõju meile kõigile ühtemoodi, pigem on see nagu personaalmeditsiin," selgitas ta. Raju soovitab inimestel kuulata muusikat, mis seostuvad just isiklike mälestuste ja kogemustega ning on neid mingil eluhetkel aidanud. 

Artikkel valmis Tartu Ülikooli õppeaines "Publitsistika praktika".