Tänasel päeval, mil peale inimese enda genoomi on päris suure täpsusega järjeldatud ka neandertallase genoom, on teada, et ainult nüüdisinimesele omaseid valguvariante on umbes sada.

Saksa ja Rootsi teadlased on nüüd lähemalt uurinud ühte niisugust valkainet, mis on inimesel ja neandertallasel erisugune – glutatiooni reduktaasi.

Glutatiooni reduktaas on väga tähtis ensüüm, sest just tema aitab viia meie rakkudes leiduva tähtsa antioksüdandi glutatiooni heasse võitlusvormi, et seista vastu hingamise kõrvalsaadusena tekkivatele hapnikku sisaldavatele reaktiivsetele osakestele. Viimased võivad liigses koguses põhjustada oksüdatiivset stressi ehk kahjustada rakke ja tekitada põletikku.

Hugo Zeberg Rootsist Karolinska Instituudist ja Svante Pääbo Saksamaalt Max Plancki Evolutsioonilise Antropoloogia Instituudist kirjutavad koos kolleegidega ajakirjas Science Advances, et nüüdisinimese glutatiooni reduktaasis on neandertallase glutatiooni reduktaasiga võrreldes asendunud ühes kohas üks aminohape nimega seriin teise aminohappega nimega glütsiin.

Uuringus selgus, et nüüdisinimese ja neandertallase glutatiooni reduktaas toimivad üldjoontes ühe ja sama hästi, aga üks oluline vahe siiski on.

Glutatiooni reduktaasil on nimelt ka üks natuke kahjulikuvõitu komme – aidata mõnedes olukordades ise kaasa hapnikku sisaldavate reaktiivsete osakeste tekkele, just nende osakeste tekkele, mille vastu võitlemisel ta ise, nagu eelnevalt mainitud, antioksüdant glutatiooni toetab.

Tuleb välja, et inimese glutatiooni reduktaas on seda kahjulikku tegu õnneks siiski mõnevõrra tõrksam toime panema kui neandertallase ja ka ahvide glutatiooni reduktaas.

Teadlaste sõnul võib asi olla seotud asjaoluga, et inimesed elavad neist teistest liikidest keskmiselt kauem, ja just seetõttu on evolutsioonis võinudki ka selline tervise pikemat püsimist toetav muudatus sellesse valkainesse sugeneda.

Murekoht on aga see, et nüüdisinimeste ja neandertallaste omavahelise läbikäimise tulemusel on nüüd ka mõnedel inimestel tegelikult ikkagi glutatiooni reduktaasist neandertallaste versioon.

Neid inimesi pole palju, kuid Indias on neid siiski suhteliselt rohkelt, üks-kaks protsenti sealsest rahvast. Nendel esineb ka mõnd oksüdatiivsest stressist tingitud haigust keskeltläbi rohkem kui teistel.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.