Geneetikat hakati inimkonna leviku uurimiseks kasutama 1980. aastate lõpus. "Levinud tõlgenduseks kujunes, et umbes 70 000 aastat tagasi liikus väike osa Aafrikas elavatest inimestest esmalt Lääne-Euraasiasse ja sealt edasi üle terve maailma. Seejuures arvati, et Aafrikas elas üksainus Homo sapiens'i populatsioon," sõnas uurimistöö kaasautor, Tartu Ülikooli arvutusliku ja meditsiini genoomika teadur Vasili Pankratov

Tänapäeval teavad teadlased, et väljarändele eelnenud olukord Aafrikas oli oluliselt mitmekesisem. "Meie tulemused näitavad, et Aafrikas eraldusid kaks populatsiooni umbes 71 000 aastat tagasi, millest üks liikus Lääne-Aafrikasse, teine Ida-Aafrikasse," sõnas samuti uurimuses osalenud Tartu Ülikooli evolutsioonilise geneetika teadur Mayukh Mondal.

Lisaks esimesele jagunemisele toimus veel teinegi. "Ida-Aafrika populatsioon jagunes omakorda kaheks rühmaks umbes 58 000 aastat tagasi. Üks liikus Aafrikast välja ja teine segunes Lääne-Aafrikas elanud populatsiooniga," selgitas Pankratov.

Ta lisas, et ei ole täpselt teada, kas teine jagunemine toimus Aafrikas või juba Aafrikast väljaspool: "Kui eraldumine toimus väljaspool Aafrikat, siis järeldub, et üks rühm rändas Aafrikasse tagasi, segunedes seejärel Lääne-Aafrika populatsiooniga," lisas Pankratov.

Tagasirännet puudutava hüpoteesi kontrollimiseks oleks neist piirkondadest vaja leida inimsäilmeid, millest eraldada vana-DNA-d. See aga ei ole lihtne, sest soojadel aladel ei säili inimluud nii hästi kui näiteks põhjalaiuskraadidel. "Meie meetodid aitavad määrata, millal populatsioonid üksteisest eraldusid, aga me ei näe täpselt, millises geograafilises asukohas need aset leidsid," ütles Mondal.

Kuna uurimise jaoks vajalikku kaugete esivanemate geneetilist materjali pole leitud, siis võtsid teadlased aluseks tänapäeva Aafrika, Euroopa ja Ida-Aasia inimrühmade DNA näited. "Kuna eelnevatest uurimustest on olemas alusarusaamine inimese mineviku kohta, siis saame kasutada arvutiprogramme kunstliku genoomi järjestuse loomiseks, mis vastab tänapäeva inimese erinevatele populatsioonidele," rääkis Pankratov.

Seejärel võrdlesid teadlased arvuti loodud andmeid päris genoomidega. "Tehisnärvivõrkude abil saame välja selgitada, millised kunstlikult loodud andmed sarnanevad kõige enam päris andmetega. See võimaldab määrata, millal populatsioonid rändasid ja üksteisest eraldusid," kommenteeris Mondal.

Uurijad märkisid, et leitud tulemused pakuvad täiendavat tõendusmaterjali viimastel aastatel esile kerkinud tõlgendusele tänapäeva inimese rännuteede kohta.

Uurimus ilmus ajakirjas AJHG.