Senitundmatu inimlane võis olla Euroopa neandertallaste eellane, oletavad uurijad. Sel juhul laheneks mõistatus, kuidas sattus nüüdisinimese DNA-d neandertallase genoomi juba enne nende Euroopasse jõudmist. Ühtlasi paistavad senitundmatud inimesed olema iidsete Aasia inimpopulatsioonide esivanemad, vahendab ScienceAlert.

Ühe uuringu juhtivautori ja Tel Avivi Ülikooli antropoloogi Israel Herskovitzi sõnul on uut tüüpi inimlase leidmine teaduse vaatevinklist edasiviiv samm. See võimaldab uurijatel paremini mõista varem leitud inimfossiile, lisab uue pusletüki inimese arengupildile ja annab aimu muistse aja inimeste rändest. Ehkki Nesher Ramla inimesed elasid hilise kesk-pleistotseeni ajal ehk umbes 474 000–130 000 aasta eest, kõneleb nende elukäik Herskovitzi sõnul paljugi ka järeltulijate elust.

Koljud ja hammas

Ürginimeste jäänused tulid Nesher Ramla leiukohas välja umbes kaheksa meetri sügavuselt. Lisaks inimluudele leidsid arheoloogid sealt veel kivistunud loomaluid ja kivist tööriistu. Inimluudest olid säilinud kiiruluud ehk kolju pealmine osa ja küljed. Samuti oli peaaegu tervenisti alles üks alalõualuu koos terve purihamba ja enamiku hambajuurtega. Uurijate sõnul on nende leidude vanus 140 000–120 000 aastat.

Kui teadlased leitud luud virtuaalselt taastasid, neid analüüsisid ja teiste inimlaste luukivististega võrdlesid, oli tulemus nende jaoks üllatav. Alalõualuu ja hambad meenutasid rohkem neandertallaste lõualuid, ent kiiruluud iidsemate ürgiinimeste  omi. Ühtlasi osutus virtuaalselt taastatud kolju H. sapiensi koljust väga erinevaks. Nesher Ramla inimesel olid nüüdisinimesest suuremad hambad,erinev koljustruktuur ja tal puudus lõug. 

Avastus viitab, et tegu oli Levandi ühega viimastest piirkonnas ellujäänud kesk-pleistotseeni inimestest, kes elasid umbes 400 000 aasta eest. Uurijate sõnul saabusid nüüdisinimesed Levanti umbes 200 000 aasta eest ja mõlemad inimesed elasid piirkonnas kõrvuti umbes 100 000 aastat.

Teise uuringu juhtivautori Jeruusalemma Heebrea Ülikooli arheoloogi Yossi Zaidneri sõnul on avastus harukordne, sest uurijad poleks kunagi arvanud, et H. sapiensi kõrval elas veel nii hilisel ajal mõni iidne Homo. Arheoloogilised leiud aga viitavad, et Nesher Ramla inimene käis väga tõenäoliselt nüüdisinimestega läbi ja oskas valmistada võrreldavalt keerukaid kivitööriistu.

Ristteelt saabunud geenid

Ehkki leitud luudes pole piisavalt DNA-d, et Nesher Ramla inimesi kuhugi täpsemalt liigitada, usuvad uurijad, et nende avastusest aitab inimeste arengut ja rännet paremini mõista. Kuna Levant ühendab Aasia, Aafrika ja Vahemere piirkondi, võis tegu olla erinevate inimrühmade peamise lävimis-ristteega.

Israel Hershkovitzi sõnul osutavad leiud, et kuulsad Lääne-Euroopa neandertallased on pelgalt jäänuk palju suuremast Levandis elanud populatsioonist ja mitte vastupidi. 

Uurijad märkasid uutel luudel sarnasusi ka varasemate mõistatuslike kivististega, mis ei sobinud hästi ei neandertallase ega Homo kategooriatesse. Näiteks Tabuni koopa 160 000 aasta vanused, Zuttiyeh koopa 250 000 aasta vanused ja Qesemi koopa 400 000 aasta vanused kivistised võivad samuti kuuluda Nesher Ramla inimestele.

Kui see tõepoolest nii on, võib lahenduse leida ka nii-öelda puuduva neandertallaste populatsiooni mõistatus. Seni pole teadlastele selge, kuidas Euroopa neandertallased H. sapiensiga 200 000 aasta eest enne Euroopasse jõudmist segunesid.

Binghamptoni Ülikooli antropoloogi Rolf Quami sõnul oletavad uurijad leidude põhjal üldiselt, et neandertallased pärinevad Lääne-Euroopast. Siiski selgub, et Euroopa neandertallaste geenid võisid arenguloo vältel täiendust saada erinevatelt Lähis-Idast Euroopasse rännanud liikidelt.

Mõlemad uurimused ilmusid ajakirjas Science.