Nüüdisinimene võis jõuda Euroopasse arvatust palju varem
Homo sapiens jõudis Euroopas neandertallaste asualadele seni arvatust tunduvalt varem, osutab uus arheoloogiline uuring.
Siiani lubas arheoloogiline aines teadlastel järeldada, et neandertallased kadusid Euroopast umbes 40 000 aasta eest ehk vaid 5000 aastat peale nüüdisinimese saabumist. Kuigi geeniuuringute põhjal segunesid neandertallased ja nüüdisinimesed korduvalt, polnud seni teada, kus nende teed täpselt ristuda võisid, vahendab ScienceAlert.
Nüüd järeldab Toulouse'i Ülikooli teaduri Ludovic Slimaki juhitud töörühm, et H. sapiens jõudis Lääne-Euroopasse juba umbes 54 000 aasta eest. Ühtlasi leidsid nad arheoloogiliste leidude põhjal oma hämmastuseks, et kaks inimliiki asustasid tänapäeval Lõuna-Prantsusmaale Rhone'i piirkonda jäävat Mandrini koobast vaheldumisi.
Mandrini leiukohas toimusid esimesed väljakaevamised 1990. aastal. Kiht kihi haaval on sealt välja tulnud isegi kuni 80 000 aasta taguseid leide. Slimaki sõnul võib võrrelda Mandrinit neandertali Pompeii: vulkaanipurskeid seal küll polnud, kuid tugev tuul kuhjas koopasse ajapikku kihtide viisi liiva.
Töörühm kaevas lahti E-kihi nime saanud kultuurkihi, milles leidus vähemalt 1500 ränikivist tahutud teravikku. Need olid valmistatud peenemalt kui all- ja ülalpool asuvatest kihtidest leitud odaotsad ja relvaterad.
Ehkki mõnel leitud teravikest pole pikkust sentimeetritki, on nende pikkus millimeetri täpsusega standardiseeritud. Slimaki sõnul polnud leitud seni tõendeid, et neandertallased olid suutelised nii peeneks käsitööks. Tegu oli tema sõnul ilmselt Euroopas toona tundmatute nooleotstega, mille võisid valmistada Rhone'i piirkonnas elanud neroonia kultuuri esindajad.
Oluline piimahammas
Aastal 2016 käisid Ludovic Slimak ja kolleegid Harvardi Peabody muuseumis, et võrrelda oma leide Liibanoni mäe jalamilt Ksar Akili leiukohast pärit nikerdatud kivististega. Ksar Akil kujunes nüüdisinimese ekspansiooni käigus üheks peamiseks asupaigaks Vahemere idakaldal.
Kahe leiukoha leidude valmistamiseks kasutatud tehnikate sarnasus viis Slimaki mõtteni, et Mandrini leiud on vanimad teadaolevad jäljed H. sapiensist Euroopas. E-kihist leitud piimahammas kinnitas tema mõtet.
Ühtekokku leidsid uurijad Mandrini koopast üheksa hammast, mis pärinesid kuue inimese suust. Hambad usaldati Bordeaux' Ülikooli paleoantropoloogi Clement Zanolli kätte, kes tõi mikrotomograafia abil küsimusse lõpliku selguse.
E-kihist leitud piimahammas oli kogu leiukohas ainus päevavalgele tulnud nüüdisinimese hammas. Londoni loodusloomuuseum märkis pressiteates, et lapse hammas kujutab endast varaseimat teadaolevat tõendit nüüdisinimestest Lääne-Euroopas.
Kas elati kõrvuti?
Seejärel näitasid arheoloogid fuliginokronoloogiana tuntud tehnika abil, et nüüdisinimeste asurkond elas Rhone'i piirkonnas umbes 40 aastat. Analüüsimeetod põhineb koopaseinte ja muistsete lõkkeplatside tahmakihtidel.
Slimaki sõnul pidid nüüdisinimesed ja neandertallased mingil ajavahemikul elama koos kas koopas või laiemalt samal alal. Ta oletab, et neandertallased võisid olla H. sapiensile justkui teejuhid, kes näitasid kätte parimad ränikivi leiukohad koopast isegi kuni 90 kilomeetri kaugusel. Uurija sõnul pole seega midagi uut siin päikese all, sest samamoodi kasutasid põlisrahvaste teadmisi ära ka Ameerikasse ja Austraaliasse saabunud Euroopa kolonistid.
Teadlaskond pole aga tõlgenduse küsimuses veel üksmeelel. Näiteks märkis Bordeaux' Ülikooli arheoloog William Banks, et peenekoelisemate tööriistade näol võis olla tegu ka kohaliku uuendusega. Samuti pole võimatu, et lapseeas neandertallaste ja nüüdisinimeste hambad võisid olla mõnikord sarnased.
Uuringu kaasautori ja Londoni loodusloomuuseumi inimevolutsiooni spetsialisti Chris Stringeri sõnul lisavad Mandrini põnevad leiud nüüdisinimese Euroopasse saabumise mõistatusse uue juhtlõnga. Ta lisas, et on oluline mõista nüüdisinimeste suhteid teiste Euraasia inimlastega ja välja selgitada, kuidas õnnestus H. sapiensil jääda lõpuks ainsaks inimliigiks maamunal.
Mandrini koopas nähtud kahe liigi koosesinemine teeb Slimaki sõnul Rhone'i piirkonnast laia nüüdisinimeste rändekoridori, mis võimaldas neil jõuda Vahemereni ja Euroopa mandrialadeni.
Avastusest kirjutatakse ajakirjas Science Advances.
Toimetaja: Airika Harrik