Teadlasrühm uudistas röntgeniga Tutanhamoni hauakambrist leitud pistoda, et paremini mõista, kuidas meteoriidimetallist relv valmis.. Nad oletavad, et pistoda sepistati madalal temperatuuril, kuid mitte Egiptuses, vahendab Gizmodo.

Kui arheoloogid 1920. aastatel Kuningate orus Tutanhamoni hauakambrisse jõudsid, leidsid nad vaarao muude hiilgavate hauapanuste seast umbes 30 sentimeetri pikkuse pistoda. Uurijaid ajas segadusse tõik, et relva tera koosnes rauast, kuigi rauaaeg algas alles sajand peale Tutanhamoni surma.

Rauaaja-eelsed raudesemed tehti teadlaste oletamisi tehtud meteoriitsest rauast ehk ilmaruumist Maale sadanud meteoriitides leidunud metallist. Sedalaadi esemed olid kõrges hinnas Egiptuses ja mujalgi. Näiteks pärineb üks Türgist leitud taevaraudne pistoda varasest pronksiajast ehk see valmis umbes tuhat aastat enne Tutanhamoni sündi. Tutanhamonile endale pandi aga lisaks pistodale hauda kaasa rauast peatugi ja käevõru.

Vaarao esemete raua kosmilist päritolu peeti  võimalikuks juba 2016. aastal tehtud uuringus, kuid õhku jäi küsimus, millisest meteoriidist raud pärines ja kuidas seda sepistati. Siinkohal tõigi uus uuring selgust.

Kosmiliselt kuninglik

Uuringu kaasautori ja Chiba tehnoloogiainstituudi teaduri Tomoko Arai sõnul kasutasid nad pistoda valmistusviisi ja päritolu mõistmiseks koha peal kahemõõtmelist keemilist analüüsi, mille käigus relva ei puututud ega kahjustatud.

Uurijad kaardistasid röntgenkiirte abil ära tera keemilise struktuuri. Nii ilmnes, et see sisaldas rauda, niklit, mangaani ja koobaltit. Tera tumedamaks tõmbunud kohtadest leidsid uurijad väävlit, kloori, kaltsiumit ja tsinki. Elementide rohkuse kõrval oli uurijate meelest põnev ka nende jaotus.

Arai sõnul märkasid nad pistoda mõlemal küljel siin-seal ristviirutatud tekstuuri. Uurijate üllatuseks viitas see Widmanstätteni mikrostruktuurile, mis iseloomustab  just raudmeteoriidist oktaedriite.

Austria mineraloogi järgi nime saanud Widmanstätteni muster on mõnedes metallilistes meteoriitides leiduv omapärane efekt, mis tekib nikli sisalduse variatsioonide  tõttu. Mustri olemasolu Tutanhamoni relvas viitab, et pistoda valmistati oktaedriidist, mis on kõige levinum raudmeteoriitide rühm.

Elementaalanalüüsi tulemustes veendumiseks võrdles töörühm Tutanhamoni pistoda mustrit Jaapani meteoriidi Shirahagi mustriga. Selle meteroiidi rauast valmistati osa Jaapani keiser Taisho valduses olnud mõõku. Uurijad osutavad, et nähtavasti köitsid oktaedriidid omaaegseid monarhe kogu maailmas.

Mustri olemasolu muistse Egiptuse pistodas annab aimu ka relva saamisloost. Uurijad kirjutavad, et raua väga kõrge temperatuurini kuumutamine viiks Widmanstätteni mustri kadumiseni.

Arai sõnul leidsid nad ka relvatera pinnalt paiguti väikesi mustjaid laike ja pidasid neid esialgu roosteks. Selgus aga, et tegu oli raudsulfiidiga, mis üldjuhul oktaedriit raudmeteoriitidega kaasas käib.

Arai sõnul viitavad nii raudsulfiid kui ka õrn Widmanstätteni muster, et pistoda tahuti suhteliselt väikesel kuumusel. Teisisõnu jäi selle sepistamis-temperatuur alla 950 kraadi.

Kuigi keemiline analüüs ei andnud pistoda päritolust paremat aimdust, uudistas töörühm lisaks 3400 aasta vanuseid savitahvleid, mida tuntakse Amarna kirjadena. Neile on jäädvustatud muistse Egiptuse diplomaatilised sündmused 14. sajandi keskpaiku e.m.a. Kirjades mainitakse kuldses tupes olnud rauast pistoda. Selle omal ajal arvatavasti haruldase aksessuaari kinkis Tutanhamoni vanaisale Amenhotep III-le Mitanni kuningas oma tütre ja vaarao pulmas.

Nii võis Tutanhamoni kosmiline pistoda olla välismaist päritolu perekondlik reliikvia. Uurijate analüüs viitas, et pistoda käepidemel olevad kalliskivid kinnitatid sinna lubjapõhise sideainega. Viimane oli tänapäeva Türgi aladele jäävas Mitannis laialt kasutuses, aga jõudis Egiptusesse alles hiljem.

Arai sõnul aitavad tulevased uuringud tera päritolu täpsemalt kinnitada. On see siis võimas pulmakink või mitte, aga noa mõistatuslik lugu ei lõppenud Tutanhamoni matustel.

Teadustöö ilmus ajakirjas Meteoritics & Planetary Science