Teadlased võisid viimaks avastada püramiidide ehitamise saladuse

Arheoloogid avastasid nüüdseks põldude ja liiva alla kadunud Niiluse harujõe, mida muistsed egiptlased kasutasid arvatavasti püramiidide rajamisel ehitusmaterjali kohale toimetamiseks.
Enamus püramiide paiknevad tänapäeval Niiluse jõest mitmekümne kilomeetri kaugusel kõrbes. Teadlased on juba ammu kahtlustanud, et kunagi võis Niilus neist märksa lähemalt mööduda, sest see oleks muutnud püramiidide ehitamise märkimisväärselt lihtsamaks.
Nüüd kinnitavad kõige uuemad geoloogilised andmed, et kunagi voolas püramiidide lähistelt tõepoolest mööda Niiluse harujõgi, mida teadlased kutsuvad Ahramati haruks, vahendab Nature News.
Ajakirjas Communication Earth and Environment ilmunud teadusartikkel toob välja, et niivõrd massiivsete monumentide rajamine on hulga lihtsam, kui kive saab mööda maad vedamise asemel tuua kohale jõge pidi. Niiluse säng on ajaloos korduvalt varemgi nihkunud, sundides jõest elatuvaid kogukondi sellele järgi kolima. Kasvõi viimase paarisaja aasta jooksul on kohalikele elanikele elutähtis jõgi liikunud mitu kilomeetrit ida poole.
Arheoloogid on varemgi märganud, et mitmed seni päevavalgele tulnud leiukohad ei lange hästi kokku Niiluse praeguse asukohaga. Püramiidide ja templite lähedalt on leitud näiteks kunagistele sadamapaikadele viitavaid muistiseid. Samas pole teadlased suutnud kadunud veeteede asukohti kuigi hästi kaardile paigutada.
USA Põhja-Carolina Ülikooli geomorfoloogid avastasid kuivanud harujõe jäljed Niilusest mitu kilomeetrit läänepool. Erinevate setteproovide kõrvutamine satelliidipiltidega võimaldas neil kadunud jõe kaardi peal paika panna. Seejuures möödus harujõgi enam kui 30 püramiidist ja ühendas omavahel mitmeid tänapäeval tuntud püramiidide asupaiku, näiteks Giza ja Abusir.
Niiluse jõe nihkumine ja Sahara kõrbest sisse puhuv liiv muutsid harujõe arvatavasti ajapikku läbimatuks ning tänapäeval markeerivad selle kunagist jooksu veel ainult mõned üksikud järved. Kadunud harujõe uurimine võib sealjuures edaspidi päevavalgele tuua ka mitmeid uusi seni avastamata asulaid.
Inimkonda on ammu paelunud, kuidas õnnestus muistsetel egiptlastel püramiidid ehitada ning teadlased on läbi aegade käinud välja erinevaid teooriaid. Üheks vastamata küsimuseks on alati jäänud, kuidas toodi kaugelt kohale massiivsed kiviplokid. Uusimad leiud näitavad aga, et egiptlased võisid ehitusele läheneda üsnagi pragmaatiliselt

Toimetaja: Rait Piir