Ümar ehitis kujutas endast ligi 7000 aasta eest, kiviajal, ilmselt kohalike põlluharijate kogunemispaika. Tegu on siiski vaid uurijate oletusega ja ehitise tegelik otstarve pole veel selge, vahendab Live Science.

Praha lähistel, Vinori piirkonnas välja kaevatud rondeel on suhteliselt suur, sest selle läbimõõt ulatub pea 55 meetrini. Näiteks on selle läbimõõt võrreldav Pisa torni kõrgusega, vahendab Praha Raadio ingliskeelne väljaanne.

Tšehhi teaduste akadeemia arheoloogia instituudi kõneisiku Jaroslav Rídký sõnul on rondeeli ehitanud inimeste kohta veel vara midagi öelda. Samas on tema sõnul selge, et nad kuulusid Doonau kultuuri, mille õitseaeg jäi aastatesse 4900–4400 e.m.a. Kaevetööde juhi Miroslav Krausi sõnul võiks selle kasutuse kohta rohkemat vihjata rajatise täielik väljakaevamine.

Kolme sajandi moerajatis

Teadlased said Vinori rondeeli olemasolust teada 1980. aastatel. Rajatis tuli välja gaasi- ja veetrassi ehitamise käigus. Uus kaevamine paljastas selle aga esimest korda täies hiilguses. 

Seni on töörühm Jaroslav Rídký sõnul leidnud rondeeli kraavitäitest potikilde, loomaluid ja kivist tööriistu. Ehitise juurest leitud orgaaniline aine süsinikumeetodil dateerimisel saaks rajatise ehitusaeg selgemaks. Ühtlasi saaks siis selgeks, kas rondeel oli seotud leiukoha lähistel asunud neoliitikumi-aegse asulaga.

Doonau kultuuri inimesed ehitasid Rídký sõnul Tšehhis Böömimaa aladel teisigi rondeele. Paiksete põlluharijate külad asusid tänapäevase Poola, Saksamaa idaosa ja Tšehhi põhjaosa ristumispunktis. Tavaliselt koosnesid need mitmest pikkmajast ehk suurest, ristkülikukujulisest ehitisest, kuhu mahtus elama 20–30 inimest.

Rídký sõnul oli oskusteave rondeelide ehitamiseks olemas teisteski muistsetes kultuurides ning ümaraid ehitisi leiab üle terve Kesk-Euroopa. 

Kuni viimaste aastakümneteni oli rondeel kui muistne rajatisetüüp suhteliselt tundmatu. Rohkem tähelepanu hakati neile pöörama alles seoses droonifotograafia võidukäiguga. Nüüdseks on arheoloogidele Rídký sõnul teada, et rondeelid on kogu Euroopa peale vanim tõestusmaterjal arhitektuurist.

Ülalt vaadatuna koosnevad rondeelid ühest või mitmest laiast ümmargusest kraavist, kus on mitu omal ajal sissepääsuna toiminud avaust. Iga rondeeli sisemust palistasid tõenäoliselt puidust teibad ning nende vahele jäävad praod täideti ilmselt mudaga.

Rondeele on küll leitud tervest Kesk-Euroopast, kuid need kõik ehitati vaid kahe-kolme sajandi jooksul. Kuigi need olid hilisel kiviajal väga levinud, pole nende otstarve endiselt selge.

Muistne peopaik?

Vanim teadaolev rondeel leiti 1991. aastal Saksamaalt. Seegi langes kokku Doonau kultuuri õitseajaga. Gosecki ringiks nimetatud rajatisel oli 75 meetrit läbimõõtu, kahekordne puidust palissaad (teritatud palkidest püsttara, toim) ja kolm sissepääsu.

Gosecki ringi kaks sissepääsu langevad kokku päikesetõusu ja -loojanguga talvisel ja suvisel pööripäeval. Nõnda toimis see teadlaste ühe oletuse järgi kas omalaadse observatooriumi või kalendrina.

Jaroslav Rídký ise pooldab Vinori rondeelist rääkides üldisemat tõlgendust. Ta märgib, et tõenäoliselt oli rondeelidel mitu otstarvet, kus esikohal olid ühiskondlikud rituaalid. Tõenäoliselt ehitati rondeele suurte rahvahulkade kohtumispaikadeks. Võimalik, et seal tähistati ühiselt kogukonnale olulisi sündmusi. Näiteks võidi seal korraldada siirderiitusi, tähistada astronoomilisi nähtusi või vahetada kaupa. 

Kuna ümarrajatisi ehitanud inimestel olid käepärast ainult kivist tööriistad, on rondeelide mõõtmed üsna muljetavaldavad. Harilikult ongi ühe rondeeli läbimõõt umbes 60 meetrit. Ehitajate endi kohta on teada aga väga vähe, sest seitsme aastatuhande taguse aja matuseid on leitud vaid üksikuid.

Peale kolme sajandit väldanud populaarsust kaovad rondeelid arheoloogiliste leidude seast järsult umbes 4600. aasta paiku e.m.a. Kadumise põhjus pole veel teada, kuid tõenäoliselt toovad tulevased samalaadsed väljakaevamised küsimusse uut selgust.