Naelutatud jalaga luustik tuli välja Cambridgeshire'i krahvkonnas Fenstantoni väljakaevamistel. Arheoloogid uudistasid seal vanarooma asula riismeid, mis pärinevad kas esimese sajandi lõpust või teise algusest m.a.j, vahendab Business Insider.

Ühest leiukoha viiest matmispaigast leidsid kaevajad umbes 25–35-aastaselt surnud mehe luustiku, kelle kannast oli läbi surutud nael. Väljakaevamisi juhtinud projektijuht David Inghami sõnul lõi leid kaevurid pisut pahviks. Naela märkasid nad alles siis, kui leitud luid laboris puhtaks pesid.

Ingham ja Cambridge'i Ülikooli arheoloog Corinne Duhig kirjutavad leiu kohta, et ohvri jalad paigutati tõenäoliselt risti rõhtpuu külgedele ja kinnitati sellele põiki läbi kandade löödud naeltega.

Arheoloogid arutlesid leiu üle ka luu-uurijaga ja välistasid mitu ebatõenäolisemat teooriat. Nii järeldasid nad lõpuks, et nael suruti kadunukese jalga vanarooma ristilöömise käigus. Sel juhul on tegu neljanda ja kõige paremini säilinud teadaoleva näidisega säärasest hukkamisest. 

Kuigi oletatavasti oli ristilöömine Vana-Rooma asulates suhteliselt sage, leidub selle kohta arheoloogilist materjali äärmiselt vähe. Cambridgeshire'i luustik on alles teine juhtum, kus ristilöömise kohta on leitud ka käegakatsutavaid tõendeid. Kahe varasemalt teadaoleva ja ristilöömisena kirja läinud hukkamise puhul Itaalias ja Egiptuses pole naelu leitud.

Jeruusalemmast 1968. aastal leitud luustikul oli aga nael samamoodi kannast läbi löödud. Sestap oletasid uurijad nüüd, et ka Fenstantoni mees löödi risti samas asendis. Uue leiu puhul ei kistud naela kunagi ohvri jalast välja, sest see oli luu sisse liikumatult kinni jäänud.

Raudne korduskasutus

David Inghami sõnul teab ristilöömist kui hukkamisviisi tänu kristlusele pea igaüks. Palju vähem teavad inimesed aga seda, et roomlased lõid inimesi risti väga erinevatel viisidel. Klassikalise käed harali põikpuule ja jalad koos rõhkpuule naelutamise kõrval võidi inimesi ka risti külge lihtsalt kinni siduda.

Kui inimene risti külge naelutati, tõmmati naelad hiljem tavaliselt kehast välja, et neid uuesti kasutada. Jalgu ei naelutatud risti külge tingimata keha paremaks kinnitamiseks, vaid pigem takistati sellega ohvril jalgade abil oma asendi kohendamist.

Inghami sõnul oli ristilöömine küll tavaline, ent sellega karistati siiski vaid kõige tõsisemate kuritegude eest. Näiteks löödi risti riigivastaste tegude eest, olgu siis mässule õhutamise, nõidumise või muu säärase eest. Igal juhul jõudsid ristile inimesed, kel õnnestus riigiga tõsiselt pahuksisse sattuda.

Ristilöödute perekonnad ja sõbrad võisid karta, et neidki hakatakse kogukonnas nende surnud, aga siiski ebasoovitavate inimestega seostama. Seepärast ei korraldanud nad ristilöödutele kombekohaseid matuseid. Inghami sõnul jäeti viimased lihtsalt lageda taeva alla, kuniks looduslik lagunemine kõik hukkamise tõendid hävitas. 

Cambridgeshire'i luustik ei lisa seega üksnes uusi tõendeid vanarooma ristilöömiste kohta, vaid peegeldab ühtlasi ohvri hukkamise ajal valitsenud poliitilist olukorda. Inghami sõnul osutab leid, et Rooma seadus kehtis ka keisririigi kõige kaugemates provintsides. Samas oli Suurbritannia ehk Rooma riigi põhjapiir toona poliitiliselt üsna rahutu piirkond.

Leiust kirjutatakse ajakirjas British Archaeology.