Inimese lähim sugulane võis olla mitte neandertallane, vaid draakonmees
Tänapäeva inimesele kõige lähem sugulane võis olla mitte neandertallane, vaid hoopis liik nimega Homo Iongi ehk otsetõlkes draakonmees.
Kõik sai alguse Harbini linna lähistelt Hiinas, kus 1933. aastal avastati salapärane kivistunud pealuu. Kuigi kolju oli ideaalselt säilinud ei osanud teadlased siiski pikka aega arvata, millega täpsemalt tegemist on, kirjutab The Conversation.
Pealuu on palju suurem kui praegu elavate inimeste ja teiste inimliikide oma. Selle aju suurus on aga meie omaga sarnane. Tänapäeva inimesega võrreldes on koljul siiski suuremad, peaaegu ruudukujulised silmakoopad, laiem suu ja ebatavaliselt suured hambad.
Kolju täpsemat päritolu oli teadlastel aga keeruline kindlaks teha.
Seda kuni tänaseni.
Nüüd on rühm hiina, austraalia ja briti teadlasi selle müsteeriumi lahendanud. Nad järeldasid, et kolju kuulub seni teadmata nüüdseks välja surnud inimliigile.
Teadlased panid liigile nime kolju leiukoha järgi. Heilongjiangi provints, kust kolju ligi üheksakümmend aastat tagasi avastati, tähendab tõlkes just Musta Draakoni jõge.
Teadlased tegid kindlaks, et kivistis on vähemalt 146 000 aastat vana ning pärineb pleistotseeni ajastust.
Sellel ajastul elas maakeral ka mitmeid teisi inimliike, nagu näiteks püstine inimene või Homo heidelbergensis.
Teadlased järeldavad teadusajakirjas Innovation avaldatud kolmes uuringus, et inimese kõige lähem sugulane oligi seega hoopis Homo longi ehk draakonmees, mitte neandertallane, nagu varem arvatud.
Teadlased ennustavad, et draakonmehe ja Homo sapiensi ühine esivanem elas maal umbes 950 000 aastat tagasi. Kahe liigi ühine esivanem neandertallasega elas maal aga juba enam kui miljon aastat tagasi. See tähendab, et meie eellased võisid neandertallasteni viinud põlvnemisliinist lahkneda 400 000 aastat varem, kui teadlased varem arvasid.
Varem oleme ennast võrrelnud ja kõrvutanud peaasjalikult just neandertallasega. Uus avastus tõukab neandertallased aga meist sammukese võrra kaugemale. Tuleb välja, et vastus küsimusele, mis teeb inimesest just inimese, võib peituda hoopis mujal kui seni arvatud.
Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.