Geneetilised omadused, mis muudavad inimese ainulaadseks, on vaheldumisi meie väljasurnud esivanematelt päritud DNA-ga, kirjutab Science News.

Teadlased leidsid, et vaid 1,5–7 protsenti inimorganismi kogu geneetilisest teabest ehk genoomist sisaldab ainulaadset inimese DNAd.

See inim-DNA, mis on meie genoomis laiali hajutatud, sisaldab peamiselt aju arengus ja töös osalevaid geene. See viitab sellele, et inimesest on teinud inimese justnimelt aju pikaldane arenemine.

Uurimuse tulemused ei tähenda, et inimesed oleksid peamiselt neandertallased või denissovlased või mõne muu iidse inimlase segu. Teadlased leidsid, et näiteks Sahara-taguses Aafrikas elavad inimesed pärisid oma esivanemate ja neandertallaste iidsest ristumisest vaid kuni pool protsenti oma DNA-st. Mitteaafriklased pärisid neandertallastelt rohkelt DNA-d, kuni 1,3 protsenti.

Ameerika California Ülikooli teadurid uurisid ühtekokku 279 inimese geneetilist teavet ja koondasid selle kokku üheks suureks inimgenoomiks. Iga DNA osa juures tegi uurimisrühm kindlaks, kas see pärineb neandertallastelt, denissovlastelt või hoopis mõnelt kaugemalt esivanemalt.

Teadlaste leid rõhutab, kuivõrd palju on inimeste genoomi mõjutanud teiste inimrühmadega paaritumine. Kinnitust said seega varasemad järeldused, et inimesed paaritusid, mitte pelgalt neandertallaste või denissovlastega, vaid ka teiste, siiani teadmata inimlastega.

Kuna iidsete inimlaste DNA on tavaliselt lagunenud väikesteks fragmentideks, siis on teadlased välja surnud inimrühmade genoomist kokku suutnud panna vaid väikese osa. Seetõttu võib juhtuda, et mida rohkem iidsete inimrühmade geene kindlaks tehakse, seda väiksemaks muutub ka see osakaal meie DNA-s, mis on ainuomane vaid inimesele.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.