Avastus: neandertallastel olid samad vererühmad, mis nüüdisinimestel
Neandertallase geenide eritelu viitas, et iidne veri, mida selle välja surnud inimese süda pumpas, oli palju sarnasem nüüdisinimese verega, kui varem arvati.
Teadlased eeldasid kaua aega, et kõigil neandertallastel oli 0-veretüüp. Nüüd aga näitas kolme neandertallase ja ühe denissovlase varem järjestatud genoomide uuring, et neandertallastel leidus ka teisi AB0-vererühmasüsteemis leiduvaid veretüüpe, kirjutab Science Alert.
See tähendab, et neandertallaste veri ei võinud kuuluda mitte ainult 0-vererühma, vaid ka A- ja B-vererühma.
Avastuse teinud teadlased sõnasid, et tegelikult oli see neil kogu aeg olnud nina all. Kuna viimasel ajal on esiplaanil olnud aga teised DNA-analüüsi tehnikad, siis olid sellised vererühmade uuringud teadlastel lihtsalt kahe silma vahele jäänud.
Uurimuse üks eestvedajaid Silvana Condemi Aix-Marseille' Ülikoolist Prantsusmaal ütles, et paleogeneetikud ei ole punaste vereliblede eri kujule senini üldse tähelepanu pööranud. Seda hoolimata nende olulisusest ning olemasolevaid genotüüpe kirjeldavate andmete hulgast.
Iidsete inimeste vererühmade aluseks olevad geenid kinnitavad varasemat arvamust, et neandertallaste ja denissovlaste ühised esivanemad elasid alguses Aafrikas. Seda seetõttu, et uuritud neandertallaste veres puudusid teatud antigeenid, mis on omased teistele piirkondadele. Ühtlasi oli nende veri sarnane teiste varem Aafrikas elanud inimestega.
Avastus annab ka aimdust sellest, mis oli üks teguritest, mis põhjustas hiljem neandertallaste väljasuremise. Nimelt olid paljudel inimestel samad geeniteisendid, mis viitab madalale geneetilisele mitmekesisusele. See tähendab verepilastust ehk et iidsed inimesed paaritusid tihti oma veresugulastega.
Neandertallaste antikehade tootmisega seotud geenid tegid iidse inimese vastuvõtlikuks ka loote hemolüütilisele tõvele, mille korral ema immuunsüsteem ründab oma sündimata loote vererakke.
Teadlased kirjutavad, et verepilastus ja loote hemolüütiline tõbi nõrgestasid tõenäoliselt neandertallasi oluliselt ning muutsid keerukaks ka võistlemise moodsa inimesega sama elukeskkonna pärast.
Uurimus ilmus teadusajakirjas PLOS ONE.
Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.