Aafrikast rändama läinud nüüdisinimese eellased kohtusid ja paaritusid neandertallaste ja teiste arhailiste inimrühmadega rohkem kui 60 000 aastat tagasi, kuid tänapäevani leiab väljaspool Aafrikat elavate inimeste genoomist paari protsendi ulatuses neandertallase geneetilist materjali. Selleks, et uurida, missugust mõju need arhailised geenid tänapäeva inimese tervisele omavad, tuleb teha suurte andmemahtudega uuringuid.

Senised teadustööd on uurinud peamiselt Euroopa populatsioonipõhiseid kohorte. Seejuures on neandertallaste DNA sisaldus Euroopa kui ka Aasia populatsioonides üsna erinev, mistõttu on senised teadmised selles osas üsna piiratud. Seda teadmistelünka asus täitma evolutsioonilise ja populatsioonigenoomika vanemteadur Michael Dannemann, kes oma hiljutises uurimuses võrdles Aasia populatsioonides leiduvaid neandertallastega seotud tunnuseid Euroopa populatsioonides leiduvatega.

Uuringu tulemused kinnitasid, et neandertallaste DNA mõju inimeste immuunsüsteemile ei ole populatsioonipõhine. "Selgus, et kuigi neandertallastelt pärinev DNA erineb Euroopa ja Aasia populatsioonides, sisaldavad need mõlemad variante, mis suurendavad autoimmuunhaiguste, nagu dermatiidi, Gravesi tõve ja kroonilise liigesepõletiku tekke riski," selgitas Dannemann. 

Lisaks autoimmuunhaigustele avastati uuringus seoseid eesnäärmevähiga, nimelt leitud geenivariant vähendas riski haigestuda eesnäärmevähki.

Autori jaoks pakkus erilist huvi ka teist tüüpi diabeet – haigus, mis on tänapäeva ühiskonnas laialt levinud. Uuringu tulemustest selgus, et selle haigusega seotud neandertallaste geenivariandid leidusid ainult Aasia populatsioonides. "Arvestades, et tänapäeva inimese genoomis on säilinud vaid paari protsendi ulatuses neandertallaste geneetilist materjali, oli ootamatu, kui tähelepanuväärset mõju avaldasid need variandid diabeedi haigusriski suurendamisele," sõnas Dannemann.

Võttes arvesse erinevaid arhailisi geenivariante nii Euroopa kui Aasia kohortides, järeldab autor, et viis, kuidas neandertallaste DNA praeguste inimeste immuunsüsteemi mõjutab, võib siiski olla populatsioonipõhine.

"Just seetõttu ongi oluline uurida esivanemate geenide avaldumist laiemalt erinevates kohortides, mis aitaks mõista, kuidas mõjutas neandertallaste geneetiline pärand tänapäeva inimesi," lisas Dannemann.

Autor kirjutab uuringu tulemustest ajakirjas Genome Biology and Evolution.