Veel kindlam on, et neandertallased suutsid seesuguseid häälikuid väga hästi kuulda ja selgelt eristada. Ja kui see võime neil juba välja arenud oli, siis küllap põhjusega.

Mercedes Conde-Valverde Madridist Alcala Ülikoolist ja ta kolleegid uurisid neandetrallaste kuulmekäigu kuju. Selleks koostasid nad fossiilileidude põhjal neandertallase sise- ja väliskõrva kolmemõõtmelise mudeli.

Mudeli põhjal nuputasid nad välja, millised õhuvõnkesagedused võisid kõige hõlpsamini neandertallase kuulmeavast trummikileni jõuda.

Ilmnes, et neandetrallased kuulsid väga hästi paljusid neid sagedusvahemikke, mis iseloomustavad tänapäevast inimkõnet.

Nii suutsid nad edukalt tajuda muu hulgas sulg- ja hõõrdhäälikuid nagu t, k ja f, eristudes sellega suuremast osast loomadest, sealhulgas inimese lähisugulasest šimpansist, kelle kuulmiselund on kohane peamiselt just täishäälikulisi helisid tähele panema.

Kas neandertallased ka tõesti inimese moodi juttu puhusid, seda me ei tea, kuid Conde-Valvedre ja ta kolleegide uuring, mis on ilmunud ajakirjas Nature Ecology & Evolution, annab alust arvata, et vähemalt kuulmismeel neile selleks võimalusi pakkus.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25