Kui miski mõnele meie kehaosale haiget teeb, saab meie aju valust teada teatud tüüpi närvirakkude kaudu. Neis närvirakkudes on eripärased ioonkanalid, mis tekitavad valust märku andva elektriimpulsi ja saadavad selle ajju.

Nüüd leidsid Max Plancki instituudi evolutsiooniantropoloogid, et tänapäevaste inimeste valuläve paneb paika nende ioonkanali geneetiline päritolu. Kui inimene kannab neandertallastele omast geenivarianti, tunneb ta tugevamat valu.

Teadlased eesotsas Hugo Zebergi ja Svante Pääboga vaatasid läbi mitme neandertallase genoomid. Kvaliteetselt taastatud genoomid võimaldavad teadlastel uurida muistsete inimeste kehatalituse eripärasid ning sedagi, milliseid omadusi oleme meie neilt tänapäevaks pärinud.

Uurijad tegid kindlaks, et osa Kesk- ja Lõuna-Ameerika, aga ka Euroopa elanikest kannab valuaistingut edastava ioonkanali neandertallastelt päritud geenivarianti. Täpsemalt kasutasid teadlased Ühendkuningriigi elanikkonna geneetilisi andmeid. Nii leidsid nad, et neandertaali geenivariandiga elanikud tundsid tugevamat valu.

Uuringu põhiautori Hugo Zebergi sõnul oleneb valulävi ennekõike inimese vanusest. Kui aga inimese ioonkanal pärineb neandertaali geenivariandist, tunneb ta valu sama tugevalt nagu kaheksa aastat vanem inimene.

Zeberg täpsustab, et neandertaali ioonkanal erineb nüüdisinimese omast kolme aminohappe poolest. Kui üks erinev aminohape ei muudaks ioonkanali talituses midagi, siis kolm erinevat aminohapet kõrgendavad kandja valutundlikkust. Samuti hakkab neandertaali ioonkanal molekulide tasandil kergemini tööle.

Svante Pääbo sõnul ei saa aga uuringust tingimata järeldada, et neandertallased tundsid valu rohkem kui meie, sest valuaistingut edastavad nii selgroog kui ka aju. Siiski näitavad uuringu tulemused, et neandertallastel tekkis valuaisting hõlpsamini kui enamikul tänapäeva inimestel.

Avastusest kirjutatakse ajakirjas Current Biology.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast laupäevani kell 8.35.