Neandertallased on nüüdisinimese lähedased sugulased, kes elasid Euroopas ja Lääne-Aasias kümneid tuhandeid aastaid ja kelle DNAd on seniajani säilinud Euroopa ja Aasia päritolu inimeste genoomis. Neandertallaste fossiile leiti Altai mägedest esimest korda aastal 2007.

Nüüd aga on Vene, Austraalia, Ukraina, Poola, Saksa ja Kanada teadlased uurinud põhjalikult läbi neis mägedes asuva Tšagõrka koopa, kust leidsid 74 neandertallase luid ja ligi 90 000 neandertallaste valmistatud eset. Neandertallaste kultuurkiht on koopas kolme ja poole meetri paksune.

Dateeringute järgi elasid neandertallased koopas millalgi 59 000 kuni 49 000 aastat tagasi, just enne nüüdisinimese tulekut piirkonda. Enim üllatas teadlasi, kui sarnased on Tšagõrka kivitööriistad Kesk- ja Ida-Euroopast leitutega.

Statistikapõhisele analüüsile toetudes väidavad teadlased, et tõenäoliselt asub Tšagõrka koopa neandertallaste algkodu kuskil Krimmi ja Põhja-Kaukaasia vahel. See paik asub Altaist umbes kolme-nelja tuhande kilomeetri kaugusel.

Uute arheoloogiliste andmete järgi, mida toetavad ka genoomiuuringud, jõudsid neandertallased Lõuna-Siberisse vähemalt kahe rändelainena. Esimene laine oli üle 100 000 aasta tagasi, teine umbes 60 000 aastat tagasi.

Teise laine neandertallasi asuski Tšagõrka koopasse elama. Esimese laine neandetallastest on märke leitud lähedal asuvast Denisi koopast, kus on mõnedel aegadel elanud ka neandertallaste lähisugulasi denislasi.

Oma uuringust kirjutavad Ksenia Kolobova Novosibirskis asuvast Venemaa Teaduste Akadeemia arheoloogia ja etnograafia instituudist, Richard Roberts Austraaliast Wollongongi Ülikoolist ja nende kolleegid Ameerika Ühendriikide Riikliku Teaduste Akadeemia toimetistes. 

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast laupäevani kell 8.25.