Merelembesed neandertallased püüdsid haisid ja sõid pingviine ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Hüperrealistlik neandertallase rekonstruktsioon.
Hüperrealistlik neandertallase rekonstruktsioon. Autor/allikas: SCANPIX/REUTERS/NIKOLA SOLIC

Portugali koopast leitud merekarbid, kalaluud ja röstitud käbide jäänused vihjavad, et vaatamata popkultuuris kujutatule küttis mammuteid vaid väike osa neandertallaste asurkonnast.

"Meie ettekujutus neandertallaste eluolust on kiivas. Suure osa nende kunagistest laagripaikadest hävitas buldooserina mandrijää. Paljud teised jäid meretaseme tõusu tõttu vee alla. Oleme saanud uurida valdavalt vaid tänapäeva Belgia või Saksamaa aladel mammuteid taga ajanud neandertallasi, kuigi nad olid sisuliselt omaaja eskimod," leidis uusi leide kirjeldava uurimuse juhtivautor Joao Zilhao ERR Novaatorile antud intervjuus.

Portugali paleoantropoloog viitas, et selline eluviis võis iseloomustada vaid umbes kümnendikku toonasest neandertallaste asurkonnast.

Töö järeldused laiendavad veelgi inimeste arusaamu oma väljasurnud lähisugulaste võimetest. Mõne aasta eest leidis Zilhao kolleegidega, et neandertallased joonistasid koopaseintele maale vähemalt 20 000 aastat enne nüüdisinimeste Euroopasse saabumist. Lisaks valmistasid nad keerukaid kivitööriistu, kasutasid ravimtaimi ja matsid vähemalt mõnikord oma surnuid kaaslasi.

Värskemate leidude põhjal lõikasid rannikul elavad neandertallased juba vähemalt 100 000 aasta eest agaralt kasu ka merest. Itaalias kümnete aastate päevavalgele tulnud lihvitud merekarpide põhjalikum uurimine näitas, et neandertallased kogusid neid merepõhjast.

Zilhao töö põhjal oli nende tegevus veel süstemaatilisem. Muu hulgas püüdsid neandertallased kalu, eeskätt angerjaid ja merikokresid, küttisid mitmeid merelinde, hiidalke – Põhja-Atlandi väljasurnud pingviine ja hanesid ning kogusid karpe, meretigusid ja karbisid.

Vaade Figueira Brava koopale. Autor/allikas: Zilhao et al/Science

"Kaasaegsele inimesele võib tunduda see veidrana, aga nad tõmbasid merest välja ka haisid. Koopast leitud delfiinijäänuste päritolu kohta ei saa öelda me midagi kindlat. Ta võis langeda neandertallaste ohvriks pärast rannale lõksu jäämist," märkis Zilhao.

Portugali läänerannikule iseloomulikult ei puudunud nende menüüst hülge- ega teiste kohalike loomade liha. Kokkuvõtlikult moodustasid mereannid toona piirkonnas elanud neandertallaste toidusedelist umbes poole.

Ühtlasi annavad Figueira Brava koopa leiud aimu inimeste lähisugulaste planeerimisvõimest. Teadlased leidsid 2010. aastal alanud väljakaevamiste käigus hulganisti seedermänni seemnete jäänuseid. Seemnete valmimine võtab keskmiselt 1,5 aastat. Nende sees asuvate õlirikaste pähklite kättesaamiseks on tarvis neid tulel röstida. "See on ehe näide viimasele jääajale järgnenud ajal nüüdisinimeste seas nähtavast kogumismajandusest," leidis professor.

"Me ei ole sellest kindlaid tõendeid, kuid julgen laiendada taolist elustiili tänapäeva Prantsusmaa ja Hollandi rannikul ning Läänemere ääres elanud neandertallastele," lisas Zilhao. Seejuures rõhutas ta, et eluviis võis muutuda vastavalt mandrijääliustike laienemisele ja taganemisele.

Professor nägi leidudes järjekordset põhjust neandertallaste ja nüüdisinimeste liigitasemel eristamise lõpetamiseks. Nüüdisinimeste DNA-s leiduvad neandertallaste geenivariandid on varem näidanud, et bioloogiliselt on viimase miljoni aasta jooksul elanud inimrühmade vahele selge piiri tõmbamine raske kui mitte võimatu.

Üha raskem on eristada neid ka nende käitumise ja oskuste põhjal. "Neandertallased nägid Aafrikas elanud inimestest teistmoodi välja, kuid see ei peegeldunud nende intellektis, käitumises ega vaimsetes võimetes. Millegi sellise ainult nende välimuse põhjal arvamine on 19. sajandi rassistliku antropoloogia järelkaja. Oleme mõistnud, et kõik meist pole paratamatult Victoria ajastu džentelmenid, kuid fossiilidega teeme seda paraku endiselt," laiendas Zilhao.

Uurimus ilmus ajakirjas Science.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: