Professor: neandertallaste 150 aastat kestnud diskrimineerimine on lõppenud ({{commentsTotal}})

Teadlased määrasid muu hulgas Maltravieso koopamaalingute vanuse.
Teadlased määrasid muu hulgas Maltravieso koopamaalingute vanuse. Autor/allikas: H. Collado

Neandertallased joonistasid Hispaania koopaseintele käejälgi, kolmnurki ja loomi ning mõistsid sümbolismi vähemalt 20 000 aastat enne nüüdisinimeste Euroopasse saabumist. Uued leiud kinnitavad üheselt, et ennast ei suutnud läbi kunsti väljendada ainult praegu elavate inimeste otsesed esivanemad.

"Meil on aeg tunnistada, et neandertallased on osa meie suguvõsast ja nende vaimne võimekus oli meie esivanematega vähemalt võrdväärne. Nad olid lihtsalt... teistsugused. Me naeruvääristasime neid seetõttu põhjendamatult enam kui sada aastat," nentis Barcelona ülikooli arheoloogiaprofessor João Zilhão ERR Novaatorile antud intervjuus.

Neandertallase sõimusõnana kasutamist võib Zilhão hinnangul näha märgina harimatusest ja tagurlikkusest, mida pandi süüks neandertallastele endile. Tekkinud eelarvamused saab professori hinnangul kirjutada 1856. aastal päevavalgele tulnud säilmete robustsusele. Inimeste lähisugulaste kehaehitus oli inimeste omast tüüakam. Seega arvati, et nad ei pruukinud olla kõige suuremad vaimuhiiglased.

Alates 1950. aastatest tehtud uued avastused viitavad, et näiline tahumatus ei takistanud valmistamast neil keerukaid kivitööriistu, kasutamast ravimtaimi ja matmast vähemalt mõnel pool Euroopas hoolikalt oma surnuid kaaslasi. Samas ei jõutud akadeemilistes ringkondades kokkuleppele, kas neandertallaste vaimne võimekus küündis sammu võrra kaugemale ja nad suutsid mõelda ka abstraktsemalt.

"Meil oli varasemast tõendeid, et neandertallased suutsid ka sümbolistlikult mõelda, ehtisid ennast pärlitega ja kasutasid pigmente. Kui küsida aga valdkonnas tegutsevate teadlaste käest, kas neandertallased maalisid lisaks koopaseintele pildikesi, oleks paljudel juhul vastus eitav," nentis Alistair Pike, Southamptoni ülikooli arheoloogiateaduste professor.

Hiljuti ajakirjas Science ilmunud uurimuses määras Pike koos Zilhão ja veel kümnekonna kolleegiga kolme Hispaania koopa seinu katvate maalingute vanuse. Voolava vee tõttu ladestub Maltravieso, La Pasiega ja Ardales'i koopas aeglaselt, kuid järjepidevalt koopamaalingutele kaltsiiti. Selle erinevates kihtides leiduva uraani ja selle lagunemisprodukti tooriumi suhtelise sisalduse põhjal saabki välja arvutada, millal hakkasid maalingud mineraaliga kattuma.

Neandertallased kaunistasid merekarpe. Autor: J. Zilhão

Enne Pike'i ja tema kolleegide enam kui kümne aasta jooksul välja töötatud metoodikat ei suudetud eraldada täpse vanusehinnangu saamiseks õhukesest kihist piisavalt tillukesi liistakuid. Esialgsed tulemused olid paljulubavad. "Me saime juba alguses päris kaugele minevikku ulatuvaid vanusehinnanguid. Vähemalt 15 000 aasta võrra kaugemasse, kui osati varem arvata," meenutas professor.

Täiendavate uuringute käigus selgus, et mõnede koopamaalingute vanus ületab vanimate Aafrika sarnaste kunstiteoste oma ligikaudu 40 000 aastat. Varasemate tööde põhjal on suhteliselt kindel, et enam kui 65 000 aasta eest inimeste otsesed eellased Hispaanias veel ei elanud. Küll jõudsid seal asuvaid koopaid asustada neandertallased. Seega oli tõenäoliselt tegu just nende kätetööga.

"Me lõpetasime oma tööga nende 150 aastat kestnud diskrimineerimise," ei jäänud Pike saavutuse kirjeldamisel tagasihoidlikuks. Samas viitas ta, et leidudest šokeeritud teadlaste varasem arvamus tugines suuresti lihtsatel eelarvamustel.

Euroopas leidub vaid käputäis koopamaalinguid, mille vanust on üritatud otseselt teaduslikult määrata. Selleks tavaliselt kasutatav radiosüsiniku meetodi jaoks on vaja kaapida koopamaalingute küljest pigmenditükikesi. Uue teadusliku teadmise saamiseks tulnuks kahjustada kümnete tuhandete aasta vanuseid kultuuriväärtusi. Liiatigi ei võimalda see usaldusväärselt määrata enam kui 60 000 aasta vanuste maalingute vanust.

Samal ajal Zilhão ja ta kolleegide ajakirjas Science Advances ilmunud uurimus viitab, et sümbolistlikult suutsid neandertallased mõelda veelgi varem. Järeldus põhineb samuti Hispaanias asuva ja pooleldi veealuse Cueva de los Aviones koopast leitud merekarpide vanuse määramisel. Värskete analüüsitulemuste kohaselt kaunistasid neandertallased neid punase ja kollase pigmendiga ning ajasid merekarpe nööri otsa juba vähemalt 114 000 aasta eest.

Ehted on taas märk sügavamatest sõnumitest– sümbolistlikust mõtlemisest. Ükskõik kas kaelakee kandmine tähendas, et "neandertallane Taani" oli rühma hierarhias teisel kohal või tundis ennast sellel päeval lihtsalt eriti ilusana. "See on taaskord märk, et nende vaimne võimekus oli inimeste omaga võrreldaval tasemel või olid nad isegi meist isegi nupukamad. Nüüdisinimeste otsesed eellased toona teadaolevalt selliseid ehteid ei kandnud," märkis Zilhão.

Kõike eelnevalt arvesse võttes on tema hinnangul kahju, et nüüdisinimesed on ainus tänapäeval maamunal elav inimliik. "Inimesed on võrreldes šimpansitega isegi terve Homo perekonna piirides ebanormaalselt ühetaolised. Teiste inimliikide väljasuremise, kultuurilise homogeniseerumise ja demograafilise kasvu tõttu on meie mitmekesisus veel oluliselt vähenenud. Me oleme muutunud lihtsamaks, mis on murettekitav. Võib-olla peaksime kolima teistele planeetidele, et selles suhtes midagi ette võtta," mõtiskles professor.Üks La Pasiega koopa maalingutest. Autor: H. Collado



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: